Eesti astus sammu lähemale Uuele Põhjala Toidule

Esmaspäev, 30 Juuni 2014
Foto: Grete Kodi/norden.ee Foto: Grete Kodi/norden.ee

Juuni lõpus kinnitas Uue Põhjala Toidu II juhtgrupp EASi Turismiarenduskeskusele, et kaasab edaspidi Eesti Põhjamaade toidukultuuriprogrammi tegevustesse ning püüab kaasa aidata uute koostöövõrkude tekkele Läänemere piirkonnas.

"Alates Põhjala Toidu Manifesti koostamisest Põhjamaade tippkokkade poolt ja Uue Põhjala Toidu programmi edukast käivitamisest on Eesti kokad ja toidukultuuri edendajad otsinud pidevalt võimalusi, kuidas Põhjala toidukultuuri tegevustest osa saada," märgib Grete Kodi, kes vastutab loomemajanduse valdkonna ja sinna alla kuuluva Uue Põhjala Toidu tutvustamise eest Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduses.

Üle 200 Eesti koka ja toidukultuuri edendaja on kirjutanud Eesti poolt alla "Uue Põhjala Köögi" manifestile ning väljendanud soovi kasutada Uue Põhjala toidu väärtusi nii töös kui ka igapäevaelus.

Selle aasta märtsi lõpus toimus EV Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostatava arengukava "Eesti toit 2015-2020" töörühma ümarlaud, kuhu olid kogemusi ja teadmisi jagama kutsutud toidukultuuriprogrammi Uus Põhjala Toit eksperdid Jens Heed Rootsi Maaeluministeeriumist ja Magnus Gröntoft PMNi sekretariaadist. Kohtumisel arutleti ka Eesti võimalikku ühinemist Uue Põhjala Toiduga juhul, kui sellega otsustatakse uuel perioodil jätkata.

Aastatepikkune koostöövõimaluste otsimine kandiski vilja juuni lõpus, kui Uus Põhjala Toit II programmi juhtgrupp kinnitas, et arvestab edaspidi Eestiga oma töös. See tähendab, et juhtgrupp julgustab projektijuhte kaasama Eestist üritustele ja looma uusi koostöövõrke Läänemere piirkonnas.

Eesti peakokad Põhjamaades

2008. aastal käivitas PMNi Eesti esindus Uut Põhjala Toitu tutvustava projekti ning toetas kuue Eesti peakoka täiendkoolitust Põhjamaade tipprestoranides. Praegune Laulasmaa spaa kõrgelt hinnatud restorani Wicca peakokk Angelica Udeküll oli üks programmis osalejaist ning valis enesetäienduseks Stockholmi lähedal saarestikus asunud restorani Oaxen.

"Silmiavav oli see, kui palju on võimalik leida erinevaid ande otse loodusest. Sealse peakoka ämm tegi iga päev jalutuskäigu nii mere ääres kui restorani lillepeenarde juurde, kust nopiti kõik roogade kaunistamiseks kasutatavad ürdid ja lilled," kirjeldab Udeküll värskes Eesti reisiajakirjas EstTraveller tollast kogemust. "See oli minu jaoks ülioluline tõuge ja julgustas mind edasi minema sellega , mida oma hinges olin juba ammu tahtnud teha – kasutada tooraineid, mida meie esivanemad tundsid kui ravimtaimi ja mis enamiku restoraniköökide jaoks oli sellel ajal veel helesinine unistus."

Udeküll leiab EstTravelleris, et Eesti kokanduslik käekiri on kujunenud põhjamaiseks: "Minu arusaamise järgi on tänane Eesti köök osa Põhjala köögist. /.../ Usun, et areneme just põhjamaiste riikidega ühes suunas, kus kõige olulisem on mõttelaad, looduandide kasutamise oskus ja ajalooliste tehnikate taasavastamine."

Põhjala saarte restoranides ja tooraine tootjate juures käis inspiratsiooni ja teadmisi ammutamas teiste seas ka mitmeid kordi Eesti parima restorani tiitlit võitnud peakokk Peeter Pihel, kes praegu töötab Rootsi tipprestoranis Fäviken Magasinet.
Eesti peakokad ja kokad on hiljem kasutanud korduvalt Põhja- ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogrammi võimalusi täiendkoolitusteks Põhjamaade tippkokkade juures ning Põhjala ekspertide Eestisse kutsumiseks. PMNi Eesti esindus on korraldanud toidutootmise, toiduohutust ja –kvaliteeti puudutavaid seminare, kutsekoolide õpilastele meistriklassi, andnud hoogu ettevõtete koostööle ning aidanud laiemas plaanis kaasa toidusektori koostöö tekkimisele Põhjamaade- ja Eesti vahel.

Uus Põhjala Toit

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsuste kaudu 2006. aastal hoo sisse saanud edukas toidu- ja kultuurikoostöö Uus Põhjala Toit kätkeb endas palju enamat kui pelgalt parem ja teadlikum toitumine. Uus Põhjala Toit ühendab tervikuks identiteedi, gastronoomia, ettevõtluse, turismi, disaini ja piirkondliku koostöö.

Eesti toidukultuur sarnaneb suuresti Põhjala omale. Eesti gastronoomiline intelligents mõtleb, valmistab ja maitsestab toitu samade põhimõtete järgi kui Põhjamaad, on märkinud ka näiteks Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid