esinejad
Aeg: 31. märts ja 1. aprill 2016
Koht: Kumu kunstimuuseum, Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn
Töökeel: eesti, inglise
Elisabeth Aspaker
Norra Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade ning Põhjamaade koostööminister
Fotograaf: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Marina Kaljurand
EV välisminister
Raul Eamets
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan
Professor Eamets juhib esimese konverentsipäeva arutelusid ning võtab päeva kokku.
Tuomas Martikainen
Soome Rändeinstituudi direktor
Varjupaigataotlejate suur kasv Euroopas ja Põhjamaades on eri piirkondades väljendunud pisut erinevalt. Ettekandes vaadeldakse Põhjamaadesse saabuvate sisserändajate erinevusi ning tuuakse välja sarnasused ja erinevused avalike arutelude ja poliitiliste seisukohtade vahel.
Liana Roosmaa
EV Siseministeeriumi nõunik
Uues elukeskkonnas kohanemine võib olla põnev, aga ka sageli keeruline väljakutse. Kiireks ja tõhusaks elu sisse seadmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine võib võtta aega. Eesti pakub 2015. aasta sügisest uussisserändajatele võimalust osaleda sissejuhatavas tutvustusprogrammis, et toetada Eestisse saabunud välismaalasi kohanemiseks vajalike esmaste teadmiste ja oskuste omandamisel.
Tiit Tammaru
Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
Ettekanne käsitleb uussisserändajate lõimumist kolmes eluvaldkonnas: töö- ja eluasemeturul, samuti segaabielusid rootslastega. Selgub, et segregatsioon lõimumisvaldkondades püsib pideva sisserändajate lisandumise tõttu, seda ka juba mõnda aega Rootsis elanud uussisserändajate osas. Ajaga Rootsis elavate sisserändajate lõimumine samas üldjuhul suureneb, kuid erinevused on olulised sisserändajate rühmade, näiteks meeste ja naiste ning erinevate Rootsi piirkondade, vahel.
Mari Vaattovaara
Helsingi Ülikooli linnageograafia professor ja teaduskonna asedekaan, Soome
Põhjamaade heaoluriigi mudelit iseloomustavad võrdsed võimalused, ulatuslik rikkuse jaotamine, terviklik sotsiaalpoliitika ja universalism. Siiski on kõigis Põhjamaades avaldunud selge sotsiaalmajanduslik ja ruumiline eraldatus etniliste gruppide vahel. Ettekandes tutvustatakse Euroopa Liidu Norface programmi kaudu rahastatud projekti NODES, millest nähtub selge segregatsioon elukohavalikus Põhjamaades, ning uuring selgitab, miks see nii on.
Allan Puur
Tallinna Ülikooli, Eesti Demograafiakeskuse uurija-professor
Elulugude analüüs toetab seisukohta, et sisserännanute lõimimine segasuhete kaudu on väga pikaajaline protsess. Eesti kogemus teise põlvkonna migrantidega näitab, et segaabielude sõlmimise populaarsus on langemas. Peale vähemusgruppide suuruse ja selle, kui kaugel nad rahvastiku enamikust elavad, võib täheldada valmidust asukohariigi keel varakult selgeks saada.
Leen Rahnu
Tallinna Ülikooli, Eesti Demograafiakeskuse uurija
Elulugude analüüs toetab seisukohta, et sisserännanute lõimimine segasuhete kaudu on väga pikaajaline protsess. Eesti kogemus teise põlvkonna migrantidega näitab, et segaabielude sõlmimise populaarsus on langemas. Peale vähemusgruppide suuruse ja selle, kui kaugel nad rahvastiku enamikust elavad, võib täheldada valmidust asukohariigi keel varakult selgeks saada.
Eskil Wadensjö
Stockholmi Ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudi professor, Rootsi
Rootsi saabub põgenikena rohkem saatjata lapsi kui mis tahes teise Euroopa riiki. Uurisime seda, kellele anti perioodil 2003–2012 elamisluba. Ettekandes vaadatakse nende laste haridustaset ja uuritakse, kuidas need lapsed vanemaks saades tööturul kanda kinnitavad. Uurimus näitab, et need lapsed saavad sama hästi hakkama kui teised samaealised põgenikena saabunud lapsed.
Maria Golubeva
Poliitikauuringute keskuse PROVIDUS rändepoliitika programmi juht, Läti
Ettekanne toob välja praegused takistused sisserändajate, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja pagulaste, lõimimisel Läti tööturule ja laiemalt ühiskonda. Samuti võrreldakse Läti lõimimispoliitikat osade teiste Euroopa Liidu riikide omaga ning takistusi nagu ranged keelenõuded ja osaluse piiramine Balti riikide vaatenurgast.
Pieter Bevelander
Malmö Rände-, Mitmekesisuse- ja Heaolu-uuringute Instituudi professor, Rootsi
Sisserändajate tööturule lõimimise üle on mitmeid arutelusid peetud ja seda iseäranis Rootsis elavate pagulaste puhul. Lõimimisest on saanud viimase 20 aasta üks suurim poliitiline väljakutse. Ettekanne keskendub sisserändajate tööturule lõimimisele nende staatuse kohaselt, uurides lõimimise tulemusi ümberasustatud põgenike, varjupaigataotlejate (varjupaika taotlevad sisserändajad, kes võivad hiljem saada elamisloa) ja nende sisserändajate jaoks, kes on siin perekonnaga taasühinemiseks.
Eva-Maria Asari
Eesti Sisekaitseakadeemia rändeekspert
Ettekanne koosneb kahest osast. Esimene neist võtab kokku tulemused 2015. aasta oktoobris ja novembris toimunud seminaridelt, mis käsitlesid kohalikesse omavalitsustesse ümberpaigutamist ja -asumist. Teine osa toob välja peamised mured, mille tõstatasid seminaridel osalenud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmise kohta. Lõpetuseks võrreldakse neid tulemusi akadeemilistes uurimustes välja toodud rände põhjustatud väljakutsetega.
Katja Vänskä-Rajala
Tööhõive- ja Majandusministeeriumi projektijuht, Soome
Ettekandes antakse värskeim ülevaade pagulastest Soomes, vastuvõtmise korraldamisest ning väljakutsetest pagulaste lõimimisel tööturule. Samuti saab teada, kuidas Soome valitsus on vastanud uuele olukorrale algatustega pagulaste kiiremaks lõimimiseks tööturule.
Christoffer Melson
Vejle omavalitsuse tööturu komisjoni esimees, Taani
Juhul kui inimene on saanud Taanis pagulasstaatuse, hakkab tema eest vastutama kohalik omavalitsus (KOV). KOV korraldab vastavalt oma ärenägemisele kohustusliku kolmeaastase lõimimiskava. Vejle omavalitsus on otsustanud “esmalt tööle” lähemise kasuks, mille kohaselt praktika päris töökohal aitab kõige paremini pagulasi Taani ühiskonda lõimida ning annab parimad eeldused iseseisvaks majandamiseks pärast kolmeaastast programmi. Pagulased peavad alustama võimalikult kiiresti praktikat ühes kuuest KOV määratud töövaldkonnast, mis pakuvad reaalseid töövõimalusi.
Triin Raag
EV Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna rahvusvahelise kaitse poliitika juht
Ettekande jooksul proovitakse vastata järgmistele küsimustele. Mis on pagulastest rääkides meie peamised väljakutsed? Ressursid? Suhtumised? Hirmud? Kas riik ja omavalitsused on pagulaste vastuvõtmiseks valmis? Millistele teenustele ja toetustele on sisserändajatel õigus?
Vladimir Šokman
Tartu Linnavolikogu esimees
Tartu linn on läbi aegade asunud Põhja-Euroopa ristteel. Tartu on tuntud kaubandus-, haridus- ja kultuurikeskus. Keskajal oli tollane hansalinn Dorpat sillaks Lääne-Euroopa ja Ida vahel (Novgorod, Pihkva jne). Aastast 1632, kui asutati Academia Gustaviana, on Tartu ülikoolilinn. Seega on Tartul pikk ajalooline kogemus suhtlemises inimestega teistest riikidest ja teistsuguse kultuurilise taustaga. See kogemus tuleb nüüd kasuks.
Eero Janson
Eesti Pagulasabi MTÜ direktor
Kodanikuühiskonna organisatsioonidest on aastate jooksul kujunenud peamised panustajad rahvusvahelise kaitse saanud sisserändajate vastuvõtmisse ja lõimimisse. Need kodanikeühendused näevad, milliste pingutustega uude ühiskonda lõimuvad inimesed tegelikult silmitsi peavad seisma. Nad on tuttavad sisserändajate vastuvõtmise süsteemis olevate tühimikega ja näevad, mis pagulasi uue olukorraga silmitsi seismisel motiveerib või heidutab, aitab või takistab. Ettekandes arutletakse pagulastega töötavate kodanikuühenduste vaatenurgast mõningate siinsete märkuste üle.
