Pärast Narvas gümnaasiumi lõpetamist asus Jevgeni õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse kultuurikorralduse erialale. Tema sõnul aitasid kauni ja loomingulise linna atmosfäär ning tõeline lõimumine luua suurel hulgal sidemeid ja avardada ka silmaringi. Kohe pärast akadeemia lõpetamist asus ta tööle Narva Muuseumi ürituste projektijuhina, pärast seda töötas kultuuri valdkonna peaspetsialistina Narva-Jõesuu linnavalitsuses, kus mõeldi välja mitmeid uusi sündmuste formaate, mis on elus tänaseni - näiteks Küünlavalgusõhtud ja Silmufestival.
2015. aasta lõpus otsustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus avada Narvas nn pop-up kontori. Jevgeni olin just siis lõpetanud töö Narva-Jõesuu linnavalitsuses ja otsis uusi tegevusi. “Kuna olen ise Narvast pärit, mul on kogemused nii kultuuri, turunduse kui ka turismi vallas, valitigi mind mitmekümne kandidaadi hulgast Narva kontori juhiks. Arvestades, et Narval on Põhjamaadega palju ühist, otsustasin, et see saab olema huvitav väljakutse ja väga põnev töö. Ja mul oli õigus…,” meenutab Jevgeni.
Põhjamaad eeskujuks juba varakult
Kõige esimesed muljed Põhjamaadest pärinevad Jevgenil ilmselt lapsepõlves toimunud reisidelt. “Põhjamaad on minu jaoks alati seostunud suurepärase looduse, puhtuse ja kõige kõrgema elatustasemega. Üks asi, mis mind morjendas, oli see, et elu seal on palju parem kui siin Eestis. Kuid nagu aeg ja praktika näitavad, saab ka siin elades asju teha Põhjamaade moodi,” ütleb Jevgeni.
Seni on Jevgenile veel veidi arusaamatuks jäänud põhjamaine mõtteviis: inimesed on viisakad, tähelepanelikud, aga kohati asjalikult väga külmad. Tema meelest räägivad põhjamaalased harva oma tõelistest tunnetest ja emotsioonidest. Samas meeldib talle see, kuidas meie põhjanaabrid suhtuvad töösse ja teatud korda: “Kõikjal kehtivad reeglid ja eeskirjad ning kõik järgivad neid. Paljudel protsessidel on isegi oma nimed. Kõige meeldivam on Rootsi fika - tööpaus, et juua tass kohvi, süüa kuklit ja vestelda erinevatest tegemistest. Ja ilma selleta kuidagi ei saa.”
Jevgeni arvates saab teiste rahvaste kultuuri ja elu kõige paremini mõista muusika, raamatute ja filmide kaudu. “Võib öelda, et mul on suurepärane võimalus ühendada töö mulle meeldivate asjadega. Oma projektide raames näitame Eestis ja eelkõige Narvas palju uusi filme, pandeemia eel tõime Narva ka mitmeid huvitavaid inimesi Põhjamaadest. Samuti on palju suurepäraseid autoreid, kelle teoseid on tõlgitud vene ja eesti keelde. Seetõttu saan ma ise ürituste, arutelude ja filmilinastuste kaudu Põhjamaade kultuuri kohta palju teada ja ning olen aru saanud, et see on mulle väga südamelähedane,” sõnab Jevgeni.
"Mulle meeldivad raamatud, millest saab kohe midagi kasulikku oma ellu tuua - olen praktiline inimene. Viimati lugesin Norra teadlase ja kirjaniku Erling Kagge raamatut “Kõnni. Üks samm korraga”, mis räägib kõigi jalutuskäikude kasulikkusest ja olulisusest. Samuti soovitan lastevanematele lugeda suurepäraseid raamatuid, mille on kirjutanud Taani psühhoterapeut Jesper Juul, kes on peresuhete psühholoogia alal töötanud üle 35 aasta.”
Foto: Artur Ivlijev
Miski pole selge, kuid kõik on väga huvitav
PMN-is tööle asudes pidi Jevgeni kõige esimese asjana pähe õppima oma ametikoha nime, mis ametlikult kõlab nii: Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Narva filiaali programmi koordinaator. “Miski pole selge, kuid kõik on väga huvitav! Sama suhtumisega asusin ka tööle ja pea mitu kuud nuputasin, mis organisatsiooniga on tegu, mis on selle ülesanded, miks see Eestis on jne,” selgitab Jevgeni.
Ta meenutab, et kaks kõige sagedasemat küsimust, mida inimesed talle pärast Narvas kontori avamist esitasid, olid: “Kas saadate inimesi Põhjamaadesse tööle? Kas see on mingi fond ja te annate raha?” Vastus mõlemale küsimusele oli küll eitav, kuid just selliste küsimuste saabudes hakkas ta Narva kontori tegevust planeerima nii, et piirkonnale PMN-i tegemistest lähemalt rääkida.
Juba esimesel PMN-is töötatud aastal hakkas Jevgeni ükshaaval Põhjamaid avastama: “See on huvitav ja oluline kogemus, sest meie põhjanaabrid on pidevalt erinevates edetabelites esikohal: nii elukvaliteedi, õnnelikkuse, rohemajanduse kui ka sotsiaalse võrdõiguslikkuse osas. Iga projekti ja sündmusega püüame edasi anda Põhjamaade väärtusi, mis on sajandite jooksul arenenud ja tugevnenud.”
“Eesti on suhteliselt noor riik, kuid meil on suurepärane võimalus teha koostööd naabritega, õppides nende rikkalikest kogemustest. Mulle ei meeldi teistele nõu anda, kuidas elada - see on iga inimese enda valik ja otsus. Soovin vaid näidata, et oma elukvaliteeti on võimalik muuta ka tavapärast asjaajamist veidi kohandades. Näiteks järjekordse autosõidu asemel võib sõita hoopis rattaga, hakata prügi sorteerima, istutada puid. Vanu mööbliesemeid saab taastada või asendada need üldse käsitsi tehtud esemetega. Isad võiksid võtta lapsehoolduspuhkust ja veeta rohkem aega lastega. Nagu näha, on need väikesed tegevused, kuid need muudavad oluliselt elukvaliteeti,” räägib Jevgeni.
Põhjamaad ja Narva
Kohe esimesel aastal käivitas Jevgeni Narvas suure ja ambitsioonika projekti - Põhjamaade nädala. See üritus on siiani Narva esinduse suurim iga-aastane projekt. Koostöös Põhjamaade saatkondadega Eestis on piirkonna elanikel nädala jooksul võimalus tutvuda põhjanaabrite kultuuri ja eluoluga külastades muusikasündmuseid, vaadates filme ja näituseid ning kohtudes kirjanike ning erinevate valdkondade ekspertidega.
“Sellised projektid annavad lisaks silmaringi avardamisele võimaluse õppida tundma ka põhjamaist eluviisi ning seda ilma elukohta vahetamata järgida. Nende aastate jooksul, mil Narva kontor on avatud olnud, oleme linna ja piirkonna kui terviku arendamiseks korraldanud kümneid üritusi, pidanud sadu kohtumisi erinevatel tasanditel ning võtnud aluseks Põhjamaade edukat ja positiivset kogemust nii kultuuri kui ka näiteks jäätmete sorteerimise vallast,” räägib Jevgeni.
Hetkel on üks olulisemaid Põhjamaadega seotud projekte Narvas Kreenholmi manufaktuuri rajaja Ludwig Knoopi järeltulija, Norra kunstniku Helene Knoopi isikunäituse ettevalmistamine. “Sarnaseid seoseid Narva ja Põhjamaade vahel on palju ja neid niite on väga huvitav punuda. Selline tegevus on väga oluline suhete arendamiseks ja tugevdamiseks ning meie piirkonnale n.ö helge tuleviku üles ehitamiseks,” rõhutab Jevgeni.
Foto: Artur Ivlijev
Hea koostöö on kõige alus
Jevgeni kõige olulisemad koostööpartnerid on Põhjamaade saatkonnad Eestis, kes aitavad kontaktide ja materjalidega, samuti abistavad ürituste ja kohtumiste korraldamisel. “Mul on väga hea meel, et meie projektide püsipartneriteks on saanud ka paljud Narvas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, näiteks Narva linn, Narva Keskraamatukogu, Narva Muuseum, Kunstiresidentuur, MTÜ Vitatiim, Vaba Lava. Samuti Soome aukonsul Narvas Larissa Shabunova ja Rootsi aukonsul Narvas Jaanus Mikk,” lisab ta. Erilist tänu avaldab Jevgeni ka Raadio 4 Narva stuudiole ning ajalehtedele Narvskaja Gazeta ja Viru Prospekt, kes Narva kontori tegemisi, projekte ja üritusi alati kajastavad.
Üldiselt on Narva kontoril kuue tegutsemisaasta jooksul kujunenud head partnerlussuhted paljude elanike ja organisatsioonidega. Linnas levib isegi arvamus, et kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse üritus toimub, siis see on midagi tõeliselt olulist, vajalikku ja huvitavat. Oma töös püüab Jevgeni kasutada ebastandardseid formaate, et meelitada ligi erinevas vanuses elanikke koolieelikutest seenioriteni.
Jevgenil on plaanis korraldada ka praktilisemaid sündmusi, arutelusid ja meistriklasse, kus külalised mitte ainult ei vaata ega kuula, vaid osalevad aktiivselt, sest ainult nii saab muuta praegust reaalsust, õppida ja proovida midagi uut. Koroonapandeemia tõttu oli ta sunnitud otsima uusi võimalusi sihtrühmadeni jõudmiseks. Üks suurepäraseid näiteid on projekt, kus enam kui 1000 Narva last ei pidanud kinno minema, vaid said Rootsi multifilmi vaadata oma õdusas lasteaias.
Jevgeni arvates on see, et inimesed ja organisatsiooni on hakanud ise projekte algatama ja uute ideede ning koostööettepanekutega tema poole pöörduma, märk sellest, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu töö Narvas on tõesti oluline ja kasulik. “Oleme alati avatud ja valmis toetama mõnda huvitavat ja vajalikku ettevõtmist või ühiselt projekti ellu viima,” lisab ta.
Üksi, kuid osa meeskonnast
PMN-i Eesti esinduse meeskond asub erinevates Eesti linnades: seitse inimest Tallinnas, üks Tartus ja Jevgeni üksinda Narvas. Koroonapiirangute tõttu hakkasid toimuma iganädalased koosolekud zoomis, mistõttu sai ka Jevgeni oma kolleegidega veebi teel sagedamini kokku ning kolleegid olid üksteise töövoogude ja projektidega rohkem kursis.
“Vahel käivad kolleegid ka Narvas, aga sagedamini käin ise Tallinna kontoris koosolekutel või mõne ürituse materjalide järel. Töölähetuste ajal leiame aega, et kolleegidega elust, lastest, raskustest ja rõõmudest rääkida. See tugevdab meeskonda ja tekitab vajadusel tugeva õlg-õla kõrval tunnet. Olen kindel, et ka meie direktor Christer Haglund hoiab meeskonnas erilist õhkkonda. Tal on rikkalik juhtimiskogemus ja igaüks meist tunneb end väärtusliku, olulise ja vajaliku töötajana. Tema rõõmsameelsus ja huumor loovad hea töömeeleolu,” kiidab Jevgeni.
Jevgeni tegutseb nii mitmel rindel ning tundub alati väga energiline ja aktiivne. Samas mõistis ta hiljuti, et tema kõige olulisem hobi on uni. See on muidugi öeldud läbi naljaprisma, kuid samas on mõnikord veidi pikem magamine võimalus tõeliselt lõõgastuda ja taastuda. Lisaks meeldib talle vabal ajal ujuda, rattaga sõita ja lahe ääres jalutada, kuna Narva piirkonnal on sellega vedanud. Samuti armastab ta lugeda raamatuid põhjamaiste väärtuste, nagu hygge, lagom jne kohta.
“Üldiselt meeldib mulle teha seda, mis toob igapäevarutiini midagi olulist, väärtuslikku ja skandinaavialikku. Soovitan kõigil Põhjamaid nende kultuuri kaudu paremini tundma õppida - uskuge mind, samm-sammult muutub teie elu helgemaks ja huvitavamaks. Alustage kasvõi Taani Õnneuuringute Instituudi asutaja Meik Wikingi raamatutest. Jah, neil on ka selline instituut olemas. Põhjamaad on imelised!”