Christer on soome-rootslane ning veetis oma lapsepõlve Porvoos (rootsi keeles Borgå) - vanas idüllilises linnas, mis asub Helsingist 50 kilomeetrit ida pool. Ta õppis kirjandust ja politoloogiat Åbo akadeemias, Turu linnas asuvas rootsikeelses ülikoolis. Christer on suurema osa oma elust mingil määral kommunikatsioonivaldkonnas töötanud: „Kõigepealt töötasin mõned aastad kohalikus ajalehes Borgåbladet. Seejärel värvati mind Soome välisministeeriumisse, kus ma töötasin 10 aastat. Ametikohustused viisid mind nii Helsingisse, New Yorki kui ka Stockholmi ning 1990ndatel vastutasin mitmete Soomes toimunud kõrgetasemeliste kohtumiste meediasuhtluse eest. Minu viimane projekt välisministeeriumis oli Soome esimene Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 1999. aastal. Meediaosakonna direktorina vastutasin ka riiklike visiitide eest nii kodus kui ka võõrsil,” räägib Christer.
2000. aastal liitus ta Finnairiga, kus temast sai vanem-asepresident ning juhtkonna liige. Tema vastutusvaldkonna kuulusid korporatiivkommunikatsioon, investorsuhted ja kestlikkus. „Finnairis veedetud 10 aastat olid väga huvitavad,” meenutab Christer. Ta kirjeldab oma suurimaid saavutus ja proovikive: „Käivitasime uue Aasia strateegia, mis kasvatas minu 10aastase karjääri jooksul Aasiasuunalise lennuliikluse seitsmekordseks. Samas tõid need aastad endaga kaasa ka suuri õnnetusi ja probleeme, nagu kaksiktornide ründamine, SARS-i epideemia, tsunami ja vulkaanipurse Islandil, mis peatas pikaks ajaks kogu Põhja-Euroopa lennuliikluse.”
Unistus kaugest Eestist
Pärast Finnairi värvati Christer Soome messikeskuse Messukeskus tegevjuhiks, eesmärgiga äritegevust uuendada. Neli aastat hiljem kuulis ta oma sõbralt, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu otsib oma Eesti esindusse direktorit. Pärast mõningast järelemõtlemist otsustas ta, et oleks päris huvitav veidi laiema üldsuse huve teenida. Ta selgitab: „Eesti on mind alati lummanud - juba sellest saati, kui olin laps ning veetsin oma suved Lõuna-Soome saarestikus paadiga sõites ja purjetades. Miskipärast polnud võimalik aga üle Soome lahe Tallinnasse sõita. Minu jaoks oli see ametikoht võimalus Eesti ning selle kultuuri ja inimestega rohkem tuttavaks saada - ning kui päris ausalt rääkida - pakkus see palju regulaarsemat tööaega ja puhkust, et saaksin tennist mängida, oma suvilas toimetada ja paadiga sõites aega veeta.”
Christer meenutab, et 2015. aastal Eestis tööle asumine oli tänu suurepärastele kolleegidele ladus ja lihtne. Esimesel Eestis veedetud nädalal külastas ta juba Narvat, Valgat ja Pärnut ning sai väikese ülevaate Eesti erinevate kohtade probleemidest, kohtudes samal ajal paljude eestlastega, kellega on ta sõber siiani. „Minu tennise mängimise hobi andis mulle kiirelt palju uusi sõpru, kuigi ma adun, et nad ei ole kõik päris tüüpilised keskmised eestlased. Eesti keel ei ole samas nii lihtne, kui paljud soomlased võiksid arvata, kuid siiski saan ma suheldes hakkama,” tunnistab Christer.
Eestlaste juures meeldib Christerile see, et nad tahavad asjad kiiresti ära teha, kuigi vahel peab ta neile meelde tuletama, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Eestlased on tema meelest sõbralikud ja suhtlusaltid, mis võib küll paljusid üllatada, kuid tuleb meeles pidada, et Christer võrdleb eestlaseid soomlastega. „Enne Eestisse elama asumist mulle koogid väga ei meeldinud, kuid kuna siin pakutakse kooke mitu korda nädalas, olen ma kogunud nii lisakilosid kui ka saanud ka teatud moel kooginõunikuks,” naljatab ta.
Olles vähemuse - kuigi ilmselt ühe kõige paremini koheldud vähemuse - esindaja, tunneb ta, et on hästi läbi saanud ka Eesti vene keelt kõnelevate elanikega. Ta lisab, et erinevate vähemuste võrdlemine on võimatu ja ka ebaõiglane, kuid siiski on neil mitmeid sarnaseid kogemusi, mida omavahel jagada.
Inspiratsioon, tugi ja suurepärased ideed
Kui paluda Christeril kirjeldada oma rolli PMNi Eesti esinduses, räägib ta: „Meie töö on väga suures osas meeskonnatöö ning minu ülesanne on inspireerida ja kaasa aidata, olla inimene, kes toetab oma kolleege ja pakub neile võimalusi oma ideid ja projekte ellu viia.” Kuus aastat tagasi, varsti pärast seda, kui Venemaa Krimmi okupeeris, Narvas uue kontori avamine on Christerile väga südamelähedane: „Mul on hea meel näha kõiki neid positiivseid muutuseid, mis selle regioonis on viimaste aastate jooksul toimunud. Ka meie pikaajaline rahaline tugi venekeelse telekanali ETV+ toetamiseks on olnud väga kasulik, sest see on andnud neile paremad võimalused oma sihtgruppideni jõudmiseks.”
Kuna Christer on pea kogu oma elu kommunikatsioonivaldkonnas töötanud, kuuluvad tema lemmikute hulka projektid, mis mõjutavad inimesi positiivses suunas tegutsema. „Eesti ühe populaarseima telesarja „Padjaklubi” ning YouTube’i abil jõudsime luigemärgise kampaaniaga rohkem kui 600 000 vaatajani. Meie koostöö nublu ja Mikael Gabrieliga, mille käigus filmisime muusikavideo singlile „Vihje”, on juba tõeliselt edukaks osutunud, tõstes inimeste teadlikkust vastutustundliku tarbimise osas. Oma Põhjamaade teemalise veebiviktoriiniga oleme kaasanud rohkem kui 300 000 mängijat, kes on pannud oma teadmised Põhjamaade kohta proovile,” kirjeldab ta. Christer lisab, et kuigi need mõned mainitud projektid on jõudnud suure hulga inimesteni, on PMNi Eesti esindusel palju olulisi projekte erinevates valdkondades, mis on küll väga tähtsad ja mõjukad, kuid ei pälvi nii suurt avalikku tähelepanu.
Usaldus ja kestlikkus
Põhjamaistest väärtustest rääkides ütleb Christer, et ta on alati olnud ressursside raiskamise vastu - olgu see siis toit, riided või energia. Seega on kestliku kasvu ja arengu nimel töötamine olnud tema jaoks alati väga tähtis. Ta on veendunud, et võrdsus ja läbipaistvus on kestlike riikide üks põhiomadusi, olles demokraatia ja vastutustundlikkuse alustaladeks. Kasutades sõna „kestlikkus” või „jätkusuutlikkus” peame tihti silmas ainult rohelisi algatusi, kuigi tegelikult peaksime mõtlema palju laiemalt ning rääkima nii keskkonna kui ka ühiskonna ja majanduse kestlikkusest. „Mul on hea meel, et teatud mõttes juhindume kõigis oma tegevustes jätkusuutlikkuse põhimõttest, samuti edendame säästva mõtteviisi arengut erinevates valdkondades ka vahetult. Üritused, nagu igihaljas energiakonverents ning mitmekesisusele ja võrdõiguslikkusele pühendatud konverents „#jamissiis”, ja meie hiljutine Põhjamaade kestlikule majandusele pühendatud podcastide sari on head näited, kuidas tuua kokku Põhjamaade ja Eesti eksperdid, poliitikud ja ettevõtjad ning panna nad kestlikkuse teemal arutlema ja edasi mõtlema,” kommenteerib Christer.
„Minu tegevustes on oluline roll ka usaldusel,” lisab ta. Tema Eestis töötatud aastate jooksul on PMNi Eesti esindus nautinud viljakat koostööd erinevate valdkondade organisatsioonide ja esindajatega. See näitab, et edu saavutamiseks ei tule alati jalgratast leiutada, sest on võimalik kasutada juba toimivaid lahendusi ning neid vajadusel kohandada. Sageli leitakse parimad vastused oma probleemidele kolleegide vaheliste arutelude käigus, seega ei tohiks ideede jagamise olulisust ning sind ümbritsevate inimeste usaldamist mitte kunagi alahinnata.
Ergas meel ja vilgas elustiil
Kuna Christeri „valitsusaeg” lõppeb aasta pärast, on huvitav teada, mida ta tagasi Soome minnes igatsema hakkab. Tõelise seltskonnalõvina on tema esimene vastus loomulikult: „Kõige rohkem muidugi oma kolleege ja Eesti sõpru!” Ta on mõnevõrra veendunud, et ka tema koogisöömine väheneb. Kuid samas on Helsingi Tallinnale nii lähedal, et kui ta soovib oma Eesti sõpradega kokku saada või maitsvat kooki süüa, peab ta vaid laevale hüppama ja kohale sõitma.
Vabal ajal on Christer hõivatud peamiselt tennise mängimise või paadiga sõitmisega. Lisaks meeldib talle puutööd teha ning oma suvilas asju ehitada või parandada. Ta ehitas valmis pingi, mis Christeri naise sõnul elaks üle isegi tuumarünnaku. Koroonakarantiini ajal, kui kõik pidid jääma kaugtööle, renoveeris ta välikäimla ning parandas ära saunakatuse. See näitab, et Christeri jaoks pole olemas otseteesid, vaid ta teeb kõike täie innu ja südamega. Paar aastat tagasi võtsid nad naisega endale imearmsa Havanna tõugu kutsika Alba, kes on sulatanud ka kõige karmimad südamed. Lisaks karvasele beebile on Christeril ka täiskasvanud poeg ja tütar, kes Londonis oma karjääri üles ehitavad.
Kuna Põhjamaade kultuur on ka eestlasi tugevalt mõjutanud, palusime Christeril nimetada mõned oma lemmikud. Tema sõnul on üks tema suurimaid mõjutajaid olnud Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexander''. Christeri lemmikkirjanik on aga tema enda põlvkonda kuuluv Kjell Westö, kes on hiilgavalt portreteerinud inimesi ja nende keerulisi valikuid nii minevikus kui ka tänapäeval. Tema rohkem klassikute hulka kuuluv lemmik on Pär Lagerkvist, kes kirjutas hea ja halva vahelisest igavesest võitlusest.
Oma ellusuhtumise võtab Christer kokku paari lausega: „New Yorgis elades möödusin iga päev seinast, kuhu keegi oli kirjutanud „Mida meel suudab ette kujutada, suudab inimene ka saavutada” (What mind can conceive, man can achieve). See meeldis mulle väga ning alles hiljem sain Google’i abil teada, et see tsitaat pärineb Napoleoni Hilli 1937. aastal kirjutatud raamatust „Mõtlemist muutes rikkaks” („Think and grow rich"), milles räägitakse positiivse mõtlemise olulisusest. Sellest sai ka minu elu juhtmõte.”
