„Täna seisavad Eesti majanduse ees kaks peamist väljakutset – kvalifitseeritud tööjõu puudus ning must ja kallis elekter. Kui pole soodsat elektrit, siis majandus ei arene,“ viitas Energiasalve juht ja osanik Peep Siitam sellele, et roheenergia on ainus viis, kuidas siinsed ettevõtted, aga ka välisinvestorid saaks end kindlalt tunda ning rajada stabiilsuse valguses ka uusi töökohti. „Täna puudub Eestis energiajulgeolekut tagav soodsa elektritootmise võimekus ja see ei võimalda ettevõtlusel areneda,“ viitas ta kohapealsete võimsuste vajadustele.
„Stabiilne ja soodne elekter on majandusarengu võti. Hinnavolatiilsus, kus tipuhetkedel tuleb elektri eest maksta 4000 eurot megavatt tunni eest, ei anna kindlust meie ettevõtlustele. See, et lühiajaliselt on vahel elektri hind null, ei aita,“ sekundeeris Siitamile energiaekspert ja ettevõtte Gren äriarendusjuht Jaak Tuksam.
„Tuleb rajada taastuvenergialahendusi ja kodumaist juhitavat võimsust, see tagab varustuskindluse, energiajulgeoleku ning julguse investeerimiseks,“ rääkis Siitam.
Sõltuvus teistest
Siitam toob välja, et ükski välisinvestor ei taha investeerida Eestisse, mis sõltub teiste riikide võimsustest. Ta nimetab probleemidena nii võrguregulatsioone kui -tasusid, millest elektri importija paratamatult sõltub, aga ka ohtu, et meile energiat müüvad välispartnerid võivad kriitilistes oludes käituda protektsionistlikult. „Norra tegi eelmisel aastal otsuse, et võib olla nad ei peagi oma elektrit kellelegi teisele müüma. Seega kusagil kaabli teises otsas võib olla generaator, aga puudub garantii, et seda elektrit ka osta saab. Turg üksi ei garanteeri midagi, kui müüa ei taheta,“ nentis ta.
„Teisalt - isegi kui elekter tuleb odavalt ja rohelisena, siis selle peale ei saa ehitada konkurentsivõimelist tööstust ilma, et see elekter oleks kohalik. Hinnastabiilsus peab olema tagatud. Välisettevõtjate üks valikukriteerium investeerimissihtkoha valikul on, et seal peab olema kohalik roheline ja soodne elekter. Kui pole garantiid, et võimsused on koguaeg kasutada ja seda regulatsioonidest ning riskidest vabana, siis samuti nagu mina ei taha minna ilma infrastruktuurita põllu peale maja ehitama, ei taha välisettevõtja tulla ilma kohaliku stabiilse elektrita siia,“ rääkis Siitam.
Lisaks protektsionismile ja regulatiivsetele ohtudele tähendab sõltuvus teiste riikide energiaturust muuhulgas sõltuvust ka sealsetest probleemidest. Eelmise aasta novembris toimunud Põhja-Balti energiakonverentsil nimetasid Põhjamaade eksperdid peamiste murekohtadena sarnaselt Siitamile võimalikke impordipiiranguid teistest riikidest. Seda näiteks juhul kui konkreetne energiat müüv riik seisab silmitsi tootmisprobleemidega, mis seab ohtu riigi enda energiaga varustatuse.
„Head näited on madal veetase reservuaarides ning fossiilsete kütuste pakkumise raskused Poolas,“ tõi Norra elektrisüsteemihalduri Statnett asepresident Thor Erik Grammeltvedt näiteid. „Samuti ei pruugi tuumavõimekus alati töötada,“ viitas ta probleemidele Soome Olkiluoto tuumajaamas. Temaga nõustus Petteri Kuuva Soome Kaubandus- ja Tööstusministeeriumist. „Gaasinappus, Olkiluoto rikked veepumpades, veereservuaaride vähene täituvus Norras ja tuulepuudus on need, mis võivad mõjutada seda, kui palju üks või teine riik saab energiat välja müüa,“ nentis ta ja lisas, et 2022. aastal oli näha, kuidas Norras oli olukord hüdroenergia tarnimisega halvem kui tavaliselt.
Vastutus enda kätte
Et sellistest olukordadest vähem sõltuda, näevadki eksperdid lahendust kodumaistes taastuvates juhitavates võimsustes. „Me peame ühiskonnana olema valmis võtma vastutuse ka tuumarajatiste eest, isegi juhul, kui need toovad pikaajaliselt keskkonnariske. Seda ainult juhul, kui energiaturg nende rajatiste tekkimist soosib,“ sõnas Tuksam. Kuigi tuumavõimekus on ühiskonnas vastakaid arvamusi tekitav teema, ei näe Tuksam isiklikult tuumajaama ehitamises probleemi. „Kui ta on mul silma alt ära ja lärmi ei tee, siis mina olen nõus selle kõrval elama.“
Tuumajaama puhul kerkiks aga küsimus, kas tegemist on lõpuni juhitava võimsusega. „Tuumajaam on disainitud baasjaamana, samamoodi nagu põlevkivi või söejaam. Seda saab teatud oludes juhtida, kuid see on majanduslikult ebamõistlik,“ nentis Siitam. Tuksam tõi välja, et tuumajaama alakoormamine ja reguleerimine tähendab energiakadu. „Aga tuleb arvestada, et isegi alakoormates toodab jaam kuuma, mis läheb kaotsi,“ märkis ta.
Samas nendib Siitam, et probleeme on ka tuule- ja päikeseenergia võimsustega. Näiteks pole võimalik päikese ja tuule mahtusid ülitäpselt prognoosida, samal ajal kui elektrit tuleb juba lähitulevikus 15-minutilise täpsusega päev-ette turule võrku müüa. „Kui päikest prognoosida ja prognoosiviga on alati sisse arvestatud minimaalselt 10 protsenti, tuleb arvestada, et kui prognoos läheb mööda, tuleb lubatud elekter ikkagi võrku müüa ja osta seda sel juhul turult juurde väga kalli raha eest,“ selgitas ta.
Soome annab vastutuse üksikisikule
Lisaks oma võimsuste rajamisele pakkus Kuuva Põhja-Balti energiakonverentsil veel ühe lahenduse, mida soomlased on edukalt rakendamas. See seisneb elektritarbimise vähendamises üksikisiku tasandil. Nimelt kutsuvad põhjanaabrid alates eelmise aasta teisest poolest oma elanikke üles tippaegadel elektritarbimist 5 protsendi võrra vähendama. „Eesmärk on, et tarbimist vähendaks 95 protsenti Soome majapidamistest,“ rääkis ta.
Et eesmärki täita, on välja antud lihtsad soovitused igale majapidamisele. Nende seas on näiteks tarbimise ajatamine. „See tähendab, et hommikul 8 ja 10 ning õhtul 16 ja 20 vahel võiks proovida elektrit kokku hoida,“ rääkis Kuuva. „Samuti soovitame soomlastele madalamaid temperatuure kodudes – üks kraad vähem tähendab viis protsenti madalamat elektritarbimist,“ teadis ta. Veel jääb kõlama, et soomlased võiks lühemat aega duši all käia ning põrandasoojendusele kuluvat energiat ning saunaskäike vähendada.
„Selle tulemusena saavutasime septembris 7 ja oktoobris 8 protsenti väiksema elektritarbimise võrreldes eelmise aasta sama ajaga,“ rõõmustas Kuuva.
Petteri Kuuva 2022. aastal toimunud Põhja-Balti energiakonverentsil
Lahendus päikeses
Eestlased on aga läinud paljuski seda teed, et rajavad oma majapidamistesse päikesepaneele. Kas see on mõistlik viis indiviidi tasandil vastutuse võtmiseks? „Oma tarbimiseks tasub kindlasti päikesepaneele rajada, aga ainult oma tarbimiseks, mitte võrku müümiseks,“ rõhutas Siitam. Seda, kui palju on leibkonna energiavajadus, näeb Siitami sõnul elektriarvete pealt.
Tuksami sõnul tuleb arvestada, et energiat võrku müües kaasnevad tasud ning need sõltuvad Eesti Energiast. Tasusid tuleb maksta nii energiat võrku müües, kui ka tekkinud ettemaksu eest hiljem elektrit ostes. „Keegi peab võrku hooldama,“ märkis ta.
Lisaks tasuks tähelepanu pöörata ka päikesepaneelidesse tehtavate investeeringute tasuvusajale. „Kõige parem on tasuvus siis, kui päikesepaneelid on pandud kohtadesse, kus muud elektrit ei ole saada. Tuleb aga arvestada, et need töötavad suvel ilusa ilmaga,“ märkis Tuksam. „Aga eks investeeringu tasuvus sõltub elektri turuhinnast. Kui see on 4000 eurot megavatt tunni kohta, tasub kõik kiiresti ära,“ lõpetas ta.
Iga-aastast Põhja-Baltimaade energiakonverentsi korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. 2022. aastal toimunud konverentsi teema oli "Surve energiapoliitikale ja muutuste kiirendamine Põhja-Balti energiaturul", mille raames tulid arutlusele hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja -varustuskindlus ning kliimaeesmärkide saavutamine.
Konverentsi saab järele vaadata siit.