„Sageli nähakse targa linna mõiste taga linna kogu närvisüsteemi läbivat uute tehnoloogiate juurutamist, mis peakski juba iseenesest linna kliimakindlaks ja paremaks elupaigaks muutma. Tarkuse ulatus on justkui võrdelises seoses tehnoloogia määraga,“ nendib PMN-i rohemajanduse nõunik Madis Tilga.
Saatekülalised Kristi Grišakov Taltechist ja Espoo linna planeerimise juht Johanna Palomäki ei pea sellist tehnooptimistlikku lähenemist mõistlikuks. Nende sõnul peaks linnaruumi kujundamise peamine instrument olema inim- ja ökosüsteemikeskne planeerimine ning tark valitsemine. Tehnoloogiad tulevad seejärel vajalike tööriistadena appi. „Sageli juhtub, et tehnoloogiaid esikohale seades satume hoopis ise lõksu ning selle asemel, et panna tehnoloogia järgima meie väärtusi, leiame end hoopis järgimas tehnoloogia ettemääratud radu. Pealegi, pole linnade edetabeli kõige elamisväärsemad linnad üldsegi mitte kõige suuremad tehnopioneerid,“ võtab Madis Tilga saatekülaliste jutu kokku.
Saates arutletakse lisaks selle üle, kas on mõistlik, et kuni 60% linnaruumist on moel või teisel reserveeritud autodele. Näiteks kulub mõnes linnaosas autodele rohkemgi ruumi kui eluasemetele. Linna maa-alune taristu on meie silme alt peidus, aga ometigi määravad just sinna pandud kaablid ja torud, kas maa peal on kohta puudele ja rohealadele. Pigem peaks olukord olema vastupidine ̶ see, kuidas soovime linnaruumi kasutada, määrab torude võrgustiku maa all.
Saates kuuleb veel, kuidas linnas kõige paremini muutuseid teha ja milline potentsiaal peitub Tallinna rohepealinna tiitlis.
Antud taskuhääling on viies osa ingliskeelsete podcastide sarjast „Nordic Sustainable Economy“, kus uuritakse, millele toetub kestlik majandussüsteem ning mis rolli mängib seal ring- ja biomajandus. Kuula podcasti Äripäeva raadiost.