Põhjamaade kultuurinädal 2016: programm

Kontsert „Saami muusika värvid: Niillas Holmberg ja Roope Mäenpää“ (Soome)

23. septembril 18:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, tasuta
24. septembril 18:00 Jõhvi kontserdimajas, piletid Piletimaailmast

23. septembril kell 18:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis ja 24. septembril 18:00 Jõhvi kontserdimajas annavad kontserdi kaasaja saami muusika ja kirjandusilma üks olulisemaid loojaid Niillas Holmberg koos Roope Mäenpääga.
Pange kokku klassikaliselt koolitatud multiinstrumentalistist helilooja koos lapi joigumisega tegeleva muusiku ja luuletajaga, lisage juurde pisut laulmist-laulukirjutamist ning tulemuseks on täiesti uus kõla. Niillas Holmberg ja Roope Mäenpää pakuvad kuulajatele meelelahutust omalaadse muusikaseguga, mida kirjeldatakse sageli kui arktilist folki.
Niillas Holmberg ja Roope Mäenpää on koos mänginud alates 2008. aastast, samuti on nad koos välja andnud kaks albumit: „Manin guottán girjji fárus“ ja „Assimilašuvdna blues“.
Niillas Holmberg on muusik, näitleja ja kirjanik, kes on pärit Utsjokist Soomes Saamimaal. Ta on kirjutanud viis luulekogu ning esinenud kirjanduslikel üritustel ja festivalidel nii Euroopas, Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas. Tema luulet on tõlgitud üheksasse keelde.
Kuula muusikat ja vaata muusikavideosid Niillas Holmbergi kodulehelt.

Läbi ehtekunsti iseendani: Katrín Ólína Pétursdóttir (Island)

21. septembril 18:00 Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi rikastusvabrikus (tasuta, inglise keeles, tõlkega eesti keelde)
22. septembril 18:00 Narva kunstiresidentuuris (tasuta, inglise keeles, tõlkega vene keelde)
23. septembril 19:00 Purtse kindluses (pilet 30 eurot, lisandub õhtusöök. Inglise keeles)

Katrín Ólína Pétursdóttir (1967) on Islandilt pärit disainer, kes töötab mitmes valdkonnas, tegeledes muu hulgas nii illustreerimise kui ka tootekujundusega.
Põhjamaade kultuurinädalat Ida-Virumaal külastab Katrín Ólína Pétursdóttir ehtekunstnikuna kolme eksklusiivse sündmusega, mis on segu pop-up ehtekunstinäitusest ja kohtumisõhtust kunstnikuga. Kohtumisõhtuid vürtsitab elav muusika ja külalisesinejad, kelle elu- ja loomefilosoofia kõlab kokku Ólína omaga. Kunstnik räägib oma uusimast projektist Primitiva, inspiratsioonist, esivanemate iidsest tarkusest, sümbolite tähendusest, väest ja ajaloost, rännakutest iseenda ja maailma avastamisel ning sellest, kuidas ehtekunsti loomise protsess on seotud tänapäevaste naistega.
Ólína uusim projekt Primitiva kujutab endast kujundite keelt, mis uurib infoajastu eksistentsiaalseid probleeme ehtekunsti kaudu. Tulemuseks on unikaalne, 40 pronksi valatud talismanist koosnev kollektsioon ning Ólína esimene teos: „Primitiva – talismanide raamat“.
„Läbi ehtekunsti iseendani: Katrín Ólína Pétursdóttir“ ootab kõiki loovusest, disainist, ehtekunstist ja kunstist huvitatuid.

NB! 21. septembril osaleb külalisena ka muusik Elina Gerodes, 23. septembril Purtse kindluses saadavad ehtekunstisündmust ja õhtusööki noored muusikad Sten (mandoliin) ja Marleen (kannel).

Vaata lähemalt: http://www.primitiva.fi/
Primitiva Facebookis.

Film „Roxette’i päevikud“ 

24. septembril kell 14:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
20. septembril kell 18:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
Sissepääs tasuta

Maailmakuulsa Rootsi ansambliga Roxette juhtus aastatel 1986–1995 kõike ja rohkemgi veel. Nende kuldaastate jooksul salvestati sadu tunde filmimaterjali ja selle eesmärgiks oligi püüda lindile “kõik”. Kaamera saatis muusikuid stuudios, lava taga, proovides ja kontsertidel. See muusikaline dokumentaalfilm esitab väga privaatseid salvestusi ühest muusika-ajaloo kõige võimsamast popansamblist.
Filmi režissöör on Jonas Åkerlund (Rootsi 2016).
Vaata treilerit.
Filmil on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Film „Modell“

24. septembril kell 16:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
21. septembril kell 18:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
Sissepääs tasuta.

Kui karjääriredelil tõusev modell Emma saab võimaluse teha tõeks oma unistus – saada rahvusvaheliseks tippmodelliks –, jätab ta oma tavaelu Taanis ja kolib Pariisi. Fotosessioonil oma uues kodulinnas kohtab ta kütkestavat fotograafi Shane White’i ja nad armuvad. Nende suhe muutub aga peagi Emma jaoks ohtlikuks ja kummituslikuks kinnismõtteks.
Filmi režissöör on Mads Matthiesen (Taani 2016).
Vaata treilerit.
Filmil on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Film „Paradiis maa peal“

21. septembril kell 18:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
Sissepääs tasuta

„Paradiis maa peal“ on südamlik lugu inimestest, kes elavad Rootsi ühes põhjapoolsemas punktis, väikeses Ljusåkeri külas. Lugu on liigutav ja humoorikas, räägib armastusest, muusikast ja tantsust ning nende võimest inimesi muuta.
Filmi režissöör on Kay Pollak (Rootsi 2015).
Vaata treilerit.
Filmil on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Film „Meeletu august“

19. septembril kell 18:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
Sissepääs tasuta

Elsa on keskealine kübarategija ja väikestviisi selgeltnägija, kes peab Helsingi kesklinnas 1962. aastal elegantset kübarapoodi. Tema elus on kõik selge ja korras kuni hetkeni, mil mees, keda ta kunagi armastas ja kelle ta äkitselt kaotas, ilmub mineviku varjuna välja. Jan on tulnud Helsingisse festivalile esinema koos oma tšehhi tantsuorkestriga. Enam kui kaks aastakümmet on Elsa meest surnuks pidanud. Alguses tahab Elsa eemale hoida nii Janist kui ka festivalist, mis on tema jaoks rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni järjekordne katse teha headele ja mitte midagi kahtlustavatele Soome-sarnaste lääneriikide kodanikele ajupesu. Aga Jan on järjekindel, veenev ja võluv. Joovastav segu kuumadest augustiöödest, muusikast, tantsust ja raudse eesriide ajastu jääkülmast poliitilisest paranoiast moodustavad kokku olukorra, kus Elsa peab enda jaoks tegema lõpliku otsuse. Kas ta alistub KGB surve all oleva Soome politsei soovidele, mis tahab, et ta tooks nende juurde tšehhi ülejooksiku – või valib ta enda jaoks täiesti uue elu?
Filmi režissöör on Taru Mäkelä (Soome/Tšehhi 2013).
Vaata treilerit.
Filmil on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Film "Tuhat korda head ööd"

19. septembril kell 18:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
21. septembril kell 20:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
Sissepääs tasuta

Rebecca (Juliette Binoche) on üks maailma parimatest sõjafotograafidest. Ta saab raskesti viga, kui pildistab Kabulis nais-enesetaputerroristi. Koju jõudes plahvatab veel üks pomm – abikaasa ja tütred esitavad talle ultimaatumi: kas töö või perekond.
Filmi režissöör on Erik Poppe (Norra/Iirimaa/Rootsi 2013).
Vaata treilerit.
Filmil on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Koguperefilm ”Kaks kamraadi ja kaval mäger”

24. septembril kell 12:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
Sissepääs tasuta

Ühel päeval satub meeleheitel noor daam vanasse raudteetunnelisse, kus elavad koos kaks parimat sõpra. Tüdruku isa on geniaalne teadlane, kelle pantvangi võtnud kurikael sunnib teda inimestest roboteid tegema. Kaks kamraadi ja tüdruk otsustavad minna koos kavala mägraga pöörasele päästemissioonile.
Filmi režissöör on Rasmus A. Sivertsen (Norra 2015).
Vaata klippi.
Film on dubleeritud eesti keelde.

Film "Kuningas kristiina"

19. septembril kell 20:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
22. septembril kell 18:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
Sissepääs tasuta

„Kuningas Kristiina“ on kirgi küttev draama Rootsi ajaloo kuulsusrikkaima kuninga Gustav II Adolfi silmapaistvast tütrest Kristiinast. See on lugu teadmishimulisest noorest tüdrukust, keda isa surma järel troonipärijaks kasvatama hakati. Eneseteadlikust tüdrukutirtsust vormiti mehelik ja jõuline liider, kes tundis end mugavalt mõõgaga veheldes, kreekakeelset filosoofiat lugedes või Kolmekümneaastase sõja rahuläbirääkimisi pidades.
Montreali filmifestivalil publiku lemmiku ja parima naispeaosatäitja preemiatega pärjatud film on ajalooline draama naisest, kes andis meeletu panuse intelligentse ja suursuguse rahvuse arengusse ja pidi selle eest maksma aastakümnete pikkuse hingevaluga.
1980. aastast alates aktiivselt lavastav Mika Kaurismäki on koos kuulsama noore venna Akiga Soome filmi saadikuteks filmimaailmas. Selle aja jooksul on Mika lavastanud nii rahvusvahelisi suurfilme, kultuuridokumentaale kui ka soomlaste tõelist palet peegeldavaid rahvafilme.
Filmi režissöör on Mika Kaurismäki (Soome/Kanada/Saksamaa/Rootsi 2015)
Vaata treilerit.
Filmil on eesti- ja venekeelsed subtiitrid.

Lasteraamatute näitus "siin kasvavad lapsed"

Sillamäe linna raamatukogus 5.–30. septembrini

Kas lasteraamatutes võib kõigest rääkida? Paljudes rootsi lasteraamatutes on juttu asjadest, mis võivad täiskasvanute arvates olla laste jaoks liiga keerulised. On raamatuid üksindusest ja surmast, aga ka sõprusest ja laste fantaasiast.
Lastele meeldib, kui nad saavad raamatutes iseennast ära tunda. Samas ei tähenda see, et raamatute sündmustik peaks aset leidma lapsele tuttavas keskkonnas. Kirjanduse suurimaid võlusid ongi see, et lood avardavad maailma.
Näituse tegelaste hulgas on nutikaid lapsi, kes lahendavad mõistatusi; on ägedaid printsesse, kes päästavad printse; on väikelapsi, kes tunnevad kadedust, viha ja kurbust. On lapsi, kes juurdlevad selle üle, kus nad olid enne sündimist, on üksikuid lapsi ja selliseid, kes tahavad enda elu üle ise otsustada. Lapsed soovivad olla erinevad, isikupärased, silma paista ja areneda.
Näituse on koostanud Rootsi Instituut ja Rootsi Lasteraamatuinstituut. Näitus on eesti ja vene keeles.

Näitus "kaasaegne taani arhitektuur"

Narva linnuses 5.–30. septembrini

Kogu 20. sajandi kestel kujundasid arhitektuurimeistrid nagu Jørn Utzon, Arne Jacobsen ja Johan von Spreckelsen Taani arhitektuuri tugeva identiteedi: minimalistliku, puhta ja funktsionaalse. Praegu jätkavad Taani arhitektid samade väärtustega ning lisaks on nad viimase 20‒30 aasta jooksul keskendunud ka kestlikele lahendustele.
Näitusel ”Kaasaegne Taani arhitektuur” eksponeeritavad projektid on näited Taani büroode tänapäevasest kestlikust arhitektuurist, mis ühendab funktsionaalsuse ja esteetika.
Näitus on eesti, vene ja inglise keeles.

Fotonäitus "Norra. Rannarahva lood"

Narva Kutseõppekeskuses 5.–30. septembrini

Ookean on norralaste elus kesksel kohal. Ajalooliselt on norralased aastatuhandeid olnud meresõitjad ja kalapüüdjad. Norra tänapäevane majandusedu põhineb samuti ookeanil – laevandusel, kalakasvatusel ja avamere naftatööstusel. Norralased on ka pühendunud merekeskkonna kaitsjad. Norra kultuur on läbipõimunud eluga merel ja rannikul.
Näitus “Norra. Rannarahva lood.” on pilguheit selle rannarahva ellu. Näitus pakub vaatamiseks parimaid töid fotokonkursist, mille korraldasid MTÜ Norra Sõbrad, Loodusretked OÜ ja Norra Saatkond.

Näitus "Hymyä – Naeratus! Naivistid Iittalas."

Kohtla-Järve Kultuurikeskuses 5.–30. septembrini

Soome naivisimi näituseid korraldatakse Iittalas alates 1989. aastast ning see heatujuline kunstisuund on leidnud oma kindla koha soomlaste südames. Igal aastal käib Iittalas suurel suvenäitusel üle 20 000 naivismisõbra. Välja on pandud peaaegu 600 uut kunstiteost umbes 45 kunstnikult. Suvenäitusele lisavad tihti vürtsi Euroopa külaliskunstnikud.
Soome Instituudi ideest sai alguse Iittala naivismi rändnäitus, mis toob Eesti publikuni osa omapärasest, heatujulisest ja lootusrikkast Soome nüüdiskunstist, mille juured ulatuvad mõlema rahvuse ühise jutuvestmise traditsioonini.
Ida-Virumaale saabuvaks rändnäituseks on kokku pandud tõeline naivismiparemik: viis tunnustatud ja populaarset naivisti tulevad ja jutustavad naaberrahvale soomlastest loo keeles, mis ei vaja tõlkimist – rõõmsa naeratusega! Näitusel osalevad kunstnikud Kati Mikola, Kikka Nyrén, Marit Björnegran ja Jeroma Tabell ning keraamik-skulptor Markku Mäki.
Naivismile on iseloomulik optimism, värviküllus ja heatahtlik huumor. Soome jõudis see kunstisuund 1960ndatel, kus selle tuntuimateks esindajateks on Alice Kaira ja Martti Innanen. Soome naivism erineb euroopalikust kunstist huvitaval viisil: kunstnikud leiavad oma teemad sageli päikselistest suvepäevadest, maapiirkondade maastikest ja vahvatest argistest sündmustest. Tähelepanuväärne on ka see, et Soome naivistide teostes käituvad loomad sageli inimeste moodi – naivistlik kunst on lähedalt seotud valmidega, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe.
Näituse kuraatoriks on kunstiajaloolane Irene Wai Lwin sihtasutusest Moe.
Vaata ka www.naivistitiittalassa.fi
Näitus on vene keeles.

Fotonäitus "Elada, unistada, hõljuda – Tove Jansson"

Narva Keskraamatukogus 5.–30. septembrini

Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva auks kokku pandud näitus vaatleb armastatud kirjanikku, kunstnikku ja muumide loojat talle omases ümbruses. Lapsepõlvekodu Katajanokka linnajaos, Ullanlinna ateljee ja Pellinki saarestik – need kolm paika on mõjutanud tema loomingut, kõigist enim ehk saarestiku ilu ja üksindus.
Näitus koosneb 80 aasta jooksul tehtud fotodest, millest varaseim on pildistatud Tove sünniaastal 1914 ja hiliseim aastal 1994.
Piltide taga on kaks fotograafi. Tove vend Per Olov Jansson pildistas teda lapsepõlves ja noorusaastatel. C–G. Hagström jäädvustas Tovet alates 1960ndatest kuni vanadusaastateni välja. Piltidelt kumab Tove mõtlik ja vaikne iseloom – üldiselt kaamera suhtes häbelik kunstnik näib neil fotodel tundvat end erakordselt vabalt. Lisaks kahe fotograafi loomingule on väljas ka mõned pildid Janssonite perealbumist.
Näitusetekstid on kirjutanud kunstiajaloolane Erik Kruskopf. Pildiallkirjadena on kasutatud tsitaate Tove Janssoni raamatutest ”Suveraamat” ja ”Haru, üks saar”(„Kesäkirja“ ja „Haru, eräs saari“), Tuula Karjalaineni kirjutatud Tove Janssoni elulooraamatust ning C–G. Hagströmi märkmetest.
Näituse koostas Ingrid Orman Soome Instituudist, tõlkisid Anu Saluäär ja Kadri Kaljurand. Näitus on vene keeles.

Näitus „Õnnelikud taanlased“

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis 5.–30. septembrini

Kõikvõimalikes heaolu-uuringutes ning õnnelikkuse edetabelites on Taani sageli kõrgetel kohtadel – viimastel aastatel alati esimese kolme seas. Lisaks on Taani kultuuris olemas isegi spetsiaalne termin „Dansk hygge“, mis tähistab just taanlastele omast õnnelikkuse, mõnususe või hubasuse tunnet. Miks on taanlased nii õnnelikud? Õnnelikkuse Uurimise Instituudi (The Happiness Research Institute) koostatud näitus püüab selgitada selle põhjuseid.
Näitus on eesti keeles.

Fotonäitus „Elupusle – Rootsi pere roll ühiskonnas“

Kohtla-Järve Linnavalitsuse galeriis 5.–30. septembrini

Lapsed, nende vanemad, töö, kodu, majanduslik olukord ja võrdõiguslikkus: kõik see kokku moodustavad terviku, mida Rootsis nimetatakse elupusleks. Fotonäitus keskendub isadusele ja sellele, mida saab ühiskond ära teha lapsevanema rolli ja tööelu ühildamiseks ning võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Rootsi valitsus pöörab suurt tähelepanu sellele, et kõikides poliitilistes otsustes võetaks arvesse ka võrdõiguslikkuse aspekti. Jätkatakse aktiivseid püüdlusi isade vanemapuhkusele jäämise soodustamiseks. Tänapäeva Rootsis kehtib üks maailma heldemaid vanemahüvitise maksmise kordi, kõige rohkem on tööl käivaid väikelaste emasid, sündivus on suur ja peale on kasvanud uus põlvkond isasid, kelle jaoks on vanemapuhkuse kasutamine enesestmõistetav.
Näitus koosneb 24 fotost ja tutvustavatest tekstidest, mis kirjeldavad rootslaste igapäevase pereelu tahke. Rootsi Instituudi algatusel on näitus rännanud juba paljudes maailma riikides.
Loe lähemalt näitusest: siit.

Tsirkusetrupp Clunker Circus: L’Avventura (Soome)

21. ja 22. septembril Jõhvi ja Narva koolides

21. ja 22. septembril esineb Jõhvi ja Narva koolides kooliõpilastele Soome tsirkusetrupp Clunker Circus: L’Avventura. L’Avventura – see on värvikas seiklus, mis algab nullist, rändab teatud punkti ja naaseb siis algusesse, mis pole seikluse käigus siiski päris samaks jäänud... Jori Reunanen ja Rasmus Witikka kutsuvad vaatajaid seiklusele, mis on kokku pandud väikestest elementidest laval ning inimeste meeltes.
Kujundus ja lavapilt muutuvad pidevalt inimeste silme all. Ruumid ja tasandid kasvavad, asjad tekivad ja kaovad ning esinejad püüavad seiklusega sammu pidada. Publiku silme ees luuakse konkreetseid illusioone erinevatest ruumidest ja perspektiividest, kasutamata tehnilisi efekte. Tühi põrand muutub 2D-ruumiks, mis kerkib 3D-hooneks, et siis uuesti tühja põranda kuju võtta.
Jori ja Rasmus otsivad teineteist ning liiguvad ühest stseenist teise, vahetades perspektiive nii, nagu oleks tegu vana arvutimänguga.
Esinejad: Jori Reunanen, Rasmus Witikka
Režissöör: Maksim Komaro
Valguskujundus: Kauri Klemelä
Rekvisiidid: Eveliina Hämäläinen
Kostüümid: Suvi Hänninen
Lavastaja: Petteri Jakobsson

Rootsi keele kohvik

20. ja 23. septembril kell 16:30-18:00
Vita Tiim, Tuleviku 7, Narva

Tule ja õpi oma esimesed rootsikeelsed sõnad sõbralikus ja informaalses õhkkonnas! Oodatud on kõik, kel huvi rootsi keele ja kultuuri vastu. Keelekohvikus ootab teid lihtne keeleõpe TÜ Narva kolledži õpetaja Einar Petanderi juhtimisel. Õpe toimub inglise ja vene keeles. 
Sissepääs tasuta.