TE Dagfinn Sørli

Norra suursaadik 

Christer Haglund

Direktor, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus

Andres Anvelt

Eesti Vabariigi siseminister 

Marju Lauristin

Euroopa Parlamendi saadik, Tartu Ülikooli professor

Ettekanne keskendub rahvusriikide määratlemisele rändeajastul, rändele ja uussiserändajate lõimumisele

Anders Danielsson

Rootsi Punase Risti peasekretär

Ettekanne käsitleb Rootsi kogemust - kuidas on Rootsis toime tuldud 136 000 pagulase abistamisega? 

Klára Fóti

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi teadur

Suure sissevoolu tõttu 2015. ja 2016. aastal on pagulaste lõimimine tööturule muutunud veel keerulisemaks kui varem. Asüülimenetluse keskmine pikkus on ajaliselt kasvanud. Et vähendada otsuse saamiseks kuluva pika aja mõjusid, on kasutusele võetud mitu meedet ja/või mõnel juhul on menetlust konkreetsete asüülitaotlejarühmade jaoks kiirendatud. Paljudes riikides on hakatud andma ajutist asüüli, mis aga nõrgestab asüülitaotlejate positsiooni tööturul.

Eero Janson 

Eesti Pagulasabi juhatuse esimees

Esimesed ELi kvoodisüsteemi kohased pagulaspered saabusid Eestisse täpselt aasta tagasi, märtsis 2016. Ettekandes käsitletakse riiki saabunud pagulastele pakutava lõimumis- ja toetussüsteemi edusamme ja puudusi ning muu hulgas vaadeldakse lähemalt nende võimalusi siseneda tööturule ja haridussüsteemi ning liikuda edasi teistesse liikmesriikidesse.

Catrine Bangum 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu vanemnõunik

Ettekandes käsitletakse eri elemente Põhjamaade Ministrite Nõukogu algatatud programmis, mis on loodud äsja saabunud sisserändajate lõimimiseks.

Tuomas Martikainen 

Soome Migratsiooni Instituudi direktor

2015. aastal saabus Soome 32 500 asüülitaotlejat. See arv oli tunduvalt suurem kui eelnenud aastatel, tekitas palju vastuolusid ja sai aluseks mitmele seadusemuudatusele. Ettekandes käsitletakse asüülitaotluste menetlemise kulgu ja muud teavet, mis on asüülitaotlejate kohta teada. Ettekanne põhineb infol, mis on saadud Soome ametivõimudelt ning mis on kogutud linnastumise, liikuvuse ja sisserände uurimisprojektiga.

Maarja Saar 

Södertörni Ülikooli teadur, uurimisprojekt TRANSWEL

 See ettekanne käsitleb Rootsi ja Eesti vahelist liikuvust. ELi määruse 987/2009 ja selle rakendusmääruse 883/2004 eesmärk on toetada vaba liikumist ELis, aga praktilisel tasandil esineb hulk probleeme toetuste ülekandmisega ELis. Ettekanne keskendub eestlastest sisserändajate sellistele probleemidele Rootsis.

Triin Vihalemm

Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor 

Meedia on rände- ja lõimumisprotsesside oluline kaasmõjutaja poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste tegurite kõrval. Meedia, eriti interneti abil toimub (esma)tutvus sihtkohtadega ja luuakse uusi suhteid. Sotsiaalmeedia võimaldab varasemast oluliselt odavamat ja mitmekesisemat väljarännanute ning kojujäänute suhtlust, mistõttu nõrgeneb hirm kaotada lähedussuhted. Massimeedia ja suhtlusvõrgustike areng on muutnud ka uurijate arusaamu sisserännanute sihtühiskonnas lõimumise kohta

Karina Horsti

Soome Akadeemia teadur, Jyväskylä Ülikool, Helsingi Ülikooli dotsent

Meedias toimunud muutused on mõjutanud avalikku arvamust sisserände kohta. Inimeste ja ühiskonna ühendamisest hoolimata killustab ning polariseerib uus meediatehnoloogia kommunikatsiooni. Sotsiaalmeedia on kujundanud vastuse asüülitaotlejate hiljutisele saabumisele: see on lihtsustanud nii sisserändevastaste kui ka -pooldajate tegevust.

Marti Aavik 

Postimehe arvamustoimetaja 

Ettekanne käsitleb rändeteemat Eesti ajakirjanduses. 

Marta Bivand Erdal 

Marta Bivand Erdal, PRIO vanemteadur, Oslo

Rahvusvahelisel rändel ja mitmekesisusel on riigile ning rahvale teatud mõju. Kuigi need on omavahel seotud, et tohiks neid ühte patta panna. Väidan, et riik suudab hiljutise sisserände mõjuga seotud küsimused lahendada siis, kui ta tegeleb põhjalikult mitmekesisuse juhtimise ja riigi ülesehitamisega, arvestades seejuures ka olemasolevat mitmekesisust ja Euroopa tavakodanike muret sotsiaalsete muutuste kiire tempo pärast, mis on muu hulgas seotud rahvusvahelise rändega.

Allan Puur 

Tallinna Ülikooli professor 

Uus rahvastikuprognoos selgitab välja Eesti demograafilise tuleviku 21. sajandi lõpuni. Selles eristuvad selged pikaajalised tulemused, mis puudutavad rahvaarvu, vanuselist struktuuri ja rahvuskoosseisu ning mis tulenevad rahvusvahelise rände ja fertiilsuse eri stsenaariumidest, kuna need kaks on rahvastikumuutuste kõige muutlikumad osad. Ettekandes tuvastatakse võimalikud teed languse peatamiseks ja olukorra stabiliseerumiseks või mõõdukaks paranemiseks sajandi keskpaigast alates.

Tiit Tammaru 

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor 

Raul Eamets ja Tiit Tammaru on osalenud Eesti Inimarengu Aruande koostamisel, mis seekord on pühendatud Eestile rändeajastul - mis on ka selleaastase konverentsi lähtepunkt. Koos annavad nad ettekande, mis käsitleb Eestit rändeajastul. 

Raul Eamets 

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor 

Raul Eamets ja Tiit Tammaru on osalenud Eesti Inimarengu Aruande koostamisel, mis seekord on pühendatud Eestile rändeajastul - mis on ka selleaastase konverentsi lähtepunkt. Koos annavad nad ettekande, mis käsitleb Eestit rändeajastul.