Olete Eestis olnud juba poolteist aastat, kuidas teile siin meeldib?
Tegelikult teadsin Eestist varem üsna palju, olin korduvalt Tallinnas käinud, kuid mujal Eestis mitte. Eesti ja Norra sidemed on olnud väga tihedad alates üheksakümnendatest, mil Eesti iseseisvus taastati. Eestit üldiselt Norra teatakse, Eesti kirjandust on norra keelde tõlgitud. Ma loen palju ja Jaan Kross on mu lemmik. Samuti teatakse Norras hästi Pärnu ja Buskerudi maakonna pikaaegsest sõprussuhtest.
Eestis üllatas mind maastik ja loodus ning see, kui lähedal kõik asub – kolme tunniga on võimalik jõuda Narva ja nelja tunniga Saaremaale. Reisin siin palju, käin külades ja linnades. See on diplomaadile väga oluline, et ta oma kontorisse Tallinnas kinni ei jääks.
Kas Eestis on ka midagi kummalist?
Olen oma pika diplomaadi karjääri jooksul armunud igasse riiki, kus elanud olen. Praegu tunnen end eestlasena, näen isegi eestlase moodi välja. Siin pole midagi veidrat, vastupidi mul on privileeg elada Eestis ja see teeb mind õnnelikumaks, hoolimata sellest, et saabusin siia keerulisel Covidi lockdowni ajal. Mulle avaldab muljet see, millise riigi olete mõnekümne aastaga üles ehitanud, sellise võimeka digiriigi. Tunnen end siin väga turvaliselt ja kui keegi Eestit ja eestlasi kritiseerib, siis saan isegi pahaseks.
Räägitakse, et teile meeldib Eesti muusika, kes on lemmikud?
Mulle meeldib nublu, jaa. Räppmuusika üldse ja minu unistus oleks viia nublu Norrasse esinema. Samuti armastan Eesti folkmuusikat, olen Viljandi Folgil käinud.
Põhjamaad, Norra nende hulgas, on esirinnas rohelise mõtteviisi ja tegude poolest. Mis on teie arvates need valdkonnad, mis rohepöörde suunal on Norras kõige edukamad olnud ja miks?
Norra on väga oluline erinevate energialiikide tarnija Euroopa turul. Me oleme maailmas esirinnas elektriautode arvu poolest, 65 protsenti kõigist uutest autodest on elektrilised. Püüdleme elektrifitseeritud transpordi suunas, see tähendab vähem reostust ja CO2 emissiooni. Norra osaleb rahvusvahelisel elektriturul, on tihedalt seotud Euroopa energiaturuga. Ekspordime nii gaasi kui elektrit Ühendkuningriiki ja, mitmesse EL-i riiki ning ostame ise Taanist ja Saksamaalt taastuvenergiat, kui seda vajame.
Eestis on suur elanikkonna vastasseis tuuleparkide rajamisele, kuidas Norras sellega lood on? Millised on teie edusammud selles vallas?
Soovime just avamere tuuleenergia kasutamise osas Eestiga palju suuremat koostööd teha ja kogemusi jagada. Nagu Eestis, nii ka Norras, on mõned inimesed maale rajatavate tuuleparkide vastu. Kuid me vajame puhast ja taastuvenergiat ning avameretuulepargid võivad olla hea lahendus.
Tuuleenergia on jätkuvalt arenev valdkond, tuulepargid liiguvad maalt ookeanile ja pidevalt tehnoloogiaid paremaks muutes, muutuvad need suuremateks ja võimsamateks.
Norra on transpordi elektrifitseerimise osas väga palju ära teinud, näiteks kõik Oslo ja väikeste saarte vahel väljaspool seda, sõidavad elektriga töötavad parvlaevad, mis tähendab, et reostust enam pole. Juba tehakse katseid elektril töötavate lennukitega. Kõik see võtab küll pisut aega, kuid on transpordi tulevik.
Ilmselt ei saa veel lähiajal Tallinnast Oslosse elektrilennukiga sõita, kuid lühemad kohalikud vahemaad võivad varsti olla reaalsed. Tegelikult võiks meil olla tihedam koostöö puhaste tehnoloogiate arendamiseks. Eestil näiteks on digivaldkonnas oluline kompetents, mida läheb kõikides tööstusharudes vaja.
Norra on maailmas suuruselt kuues ja Euroopa kõige suurem hüdroenergia tootja. Millised on need strateegiad ja tehnoloogiad, mis on selle saavutuse taga? Kas Eestil-Norral oleks siin koostöökohta?
Norra maastiku omapäraks on pikk rannik, mäed ja joad sisemaal, mis võimaldab juba enam kui sada aastat vee energiat ära kasutada. Tehnoloogia on muutunud tõhusamaks, teadmised ja vahendid on paremad. Eestis pole sellliseid võimalusi juba ainuüksi maapinna tasasuse tõttu. Norras on nii, et suur osa hüdroenergia müügist saadav tulu läheb piirkonna kohalikule omavalitsusele ehk selle elanikele, mistõttu ollakse hüdroelektrijaamade suhtes leplikumad.
Mida Eestil oleks Norralt õppida?
Lisaks juba mainitud avameretuuleparkide arendamisele võiks Norra jagada oma kogemust elektri kasutamisel kõikvõimalikes sõidukeis, autodes, parvlaevades jne. Elektri jõul töötav transport muudaks linnad palju puhtamaks. Meie oleme väga palju aega pühendanud puhtale transpordile: rohkem rattaid, väiksemad sõidukid ja vähem eraautosid suurlinnades. Näiteks minul, kes ma elan Oslost väljas, oleks väga kallis oma autoga linna sõita, sest sissesõidu maksud ja parkimine on kallid, parem sõita rongiga. Eestiski on ses vallas palju ära tehtud, kasvõi näiteks Tallinna ühistransport.
Räägime energia hinnast ka, see on meil Eestis teema nr 1. Kirjeldage palun süsteemi, kuidas on Norras energiaturg reguleeritud ja elanikele soodsam elektri hind tagatud?
Norras on see samuti praegu kuum teema, sest hinnatõus tabas norrakaidki väga ootamatult ja inimestel oli sealgi ootus valitsuse energiatoetusele suur. Norra valitsus kehtestas eramajadele ja -korteritele elektrihinna piirmäära. Juhul, kui hind kerkib üle 0,7 euro kWh eest, katab valitsus elektriarvest 80 protsenti, see kompensatsioon jätkub kevadeni. Tegelikult on sarnaselt selle Norra mudeli põhjal üles ehitatud ka Eesti kompensatsioonisüsteem.
Elektriturg on Norras erakätes. Seitsmekümnendatel otsustas Norra valitsus, et hüdroenergia müügist saadav tulu läheb omavalitsustele, nafta ja gaasi tootmine on riigi omanduses.
Meil Eestis on põlvkondi, kes mäletavad veel nõukogude korda ja toonast säästuaega ning meil on naljaga pooleks öeldes vaja lihtsalt meelde tuletada, kuidas vähem tarbides igapäevaelus toimetada. Kuidas on sellega lood Norras, kas norrakad oskavad ja tahavad vähem tarbides hakkama saada?
See on hea küsimus, sest Norral ja Eestil on paralleelne kogemus. Kui mina üles kasvasin, oli veel elus mälestus teise maailmasõja aegsest puudusest, mil toitu oli vähe. Mina olen oma lapsed kasvatanud üles vaimus, et toitu ei visata kunagi ära. Samuti püüan toimetada ressursse säästvalt. Norras on viimastel aastatel liha tarbimine järjest vähenenud. Seevastu on Covidi aja hüppeliselt kasvanud kala tarbimine, mis viitab sellele, et inimestel on rohkem aega kodus süüa teha.
Kas norrakad on osavad ringmajandajad näiteks taarat tagastades või prügi sorteerides?
Norra on edukas taara kogumises, 97 protsenti pudelitest jõuab ümbertöötlusse. Meil on kogumismasinad igas supermarketis. Pandiraha on Norras küllalt kõrge, mistõttu on inimesed õhinal valmis pudelid taarakogumispunkti tooma. Meil on käimas ka mitmeid kampaaniad, kus kutsutakse üles vähem tarbima ning õpetatakse, kuidas asju taaskasutada.
Täna on kliimamuutused näha nii Eestis kui Norras, me näeme soojemaid ilmu, suuremaid tuuli, meile tuleb hirm peale ning me hakkame mõtlema, mida igaüks saaks olukorra parandamiseks teha.
Mul on hea meel, et kliima ja rohepöörde teemad on kesksel kohal ka Eesti ja Norra vahelises koostöös. Norra rahastab Eestis näiteks kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise programmi, kus muuhulgas tehakse koostööd ringmajanduse ning kohalike omavalitsuste kliimaplaanide vallas. Suurim Norra toetusprogramm Green ICT aga aitab kaasa tööstuse rohepöödele ja digitaliseerimisele.
Kuidas teie oma tervise eest hoolitsete, kas Eestis on selleks samad võimalused kui Norras?
Norrakatele on väga oluline õueelu – suusatamine, matkamine, jalutamine. Siin Eestis jalutan ma palju, seepärast mulle meeldibki käia Pärnus ja Saaremaal, et pääsen hõlpsasti loodussesse. Tallinnaski on väga palju võimalusi õues liikumiseks, näiteks Nõmmel, kus ma elan. Ja minu salajane nipp tervise eest hoolitsemisel on see, et söön ainult kala, kui ise süüa teen ja siis, kui restoranis käin. Ikka ainult kala ja kartulid.
Kas Eestist saab üldse head kala, kust seda osta?
Ja, ikka! Tallinnas on näiteks palju kalapoode ning isegi tavalises supermarketis on hea kalavalik. Eestlased ise arvavad, et siin pole head kala saada, kuid tegelikult on küll. Mulle meeldib heeringas näiteks, samuti müüakse siin väga head Norra lõhet ja turska, ma ei igatse millegi järele.
Kirjeldage palun, kuidas te seal Norras oma lapsi õues kasvatate? Milline positiivne tulemus õues viibimisel on?
Meie eesmärgiks on viibida õues nii palju kui võimalik. Norrakatel on eestlastele sarnaselt väga lähedane side loodusega. Nagu eestlasedki, usume, et oleme osake loodusest ja see annab meile teatud hingerahu ja stabiilsuse elus. Ei pea olema hirmus sportlik ja mägedes turnima, piisab täiesti ka näiteks Pärnu rannas jalutamisest, põhiline on olla õues ja pääseda linnastressist.
Kui mu lapsed olid väikesed, tavatsesime nendega õues magada. Võtsime oma magamiskotid ja läksime rannale või metsa. Praegusel ajal läheb palju auru varustuse peale, et oleks õige telk ja toit jne. Ma usun, et see trend on aga pöördumas ja inimesed lähevad jälle lihtsalt loodust nautima. Ja õue ei peaks kutsuma vaid terveid ja sportlikke inimesi, õueelu peab kättesaadav olema kõigile, sealhulgas ka puuetega inimestele. Norras pööratakse väga suurt tähelepanu sellele, et matkaradadel ja mujal looduses oleks ka erivajadusega inimestel võimalik liikuda.
Kuidas kaasata rohkem inimesi tööellu ja ühiskonda laiemalt?
Esiteks arvan, et siin Eestis läheb teil päris kenasti sellega. Vaadake kasvõi laulvat revolutsiooni – terve Baltikum suutis tsiviilühiskonna vabadusvõitlusesse mobiliseerida, see on ju päris hämmastav. Ma imetlen Eestit, et olete siin kõigest kolmekümne aastaga loonud nõnda palju kogukondlikke tegevusi.
Kui palju Norra inimene üldse riigile loodab, kas toetused ja tugisüsteemid on elementaarne igapäevaelu osa?
Norra on põhjamaine heaoluühiskond ja ses osas oleme väga sarnased Rootsi, Soome, Taani ja Islandiga. Olen selle eest väga tänulik ja see annab mulle ka usalduse ühiskonna vastu .
Heaolusüsteem sõltub aga igast kodanikust.Norrakad maksavad oma maksud vastutustundlikult, sest muidu kukuks nende turvasüsteem kokku.
Kas inimesed on hea meelega valmis ühiskonda panustama, et saada vastu hüvesid ja koos toimida? Meil Eestis on palav teema vaktsineerimine, osa inimestest pole nõus panustama. Kuidas Norras sellega lood on?
Vaktsineerimine on paljuski usaldus valitsuse ja teaduse vastu. Norras kohtab vaktsiinivastasust väga vähe. On küll neid, kes erinevatel põhjustel ei vaktsineeri, kuid üldiselt suhtutakse vaktsineerimisse kui võimalusse teineteist kaitsta.
See on tegelikult huvitav ja mõne aasta pärast võiks läbi viia uuringu, mis siis tegelikult kriisi ajal toimus. Praegu usun, et nii Eesti kui Norra valitsus püüdsid olukorrast parimal moel läbi tulla. Ja siin võibki olla üks oluline võtmesõna Balti ja Põhjamaade koostöös: usaldus, usaldus oma riigi ja valitsuse vastu.
Kuidas on lood norrakate vaimse tervisega sel keerulisel ja süngel koroona ajal? Millised probleemid on esile kerkinud?
Meil on täpselt samasugused probleemid nagu Eestis. Isolatsiooni tõttu on rohkem probleeme vaimse tervisega, sest meil olid isegi rangemad piirangud kui Eestis. Kui eelmisel kevadel oli Eesti rohkem või vähem avatud, siis Norras olid restoranid kinni ja reeglid palju rangemad. Probleem puudutab kõige enam nooremat generatsiooni. Nüüd, kus riik on taas avatud, peame inimesi rohkem kaasama ja neile abi pakkuma.
Mida te kokkuvõtteks öelda soovite?
Eesti ja Norra on täna küll erinevas seisus, kuid mõttemaailmalt oleme väga sarnased Põhjamaa riigid. Ma väga loodan, et see solidaarne sõprussuhe jätkub pikemas perspektiivis ja me leiame viisi kuidas Eesti ja Norra koos saaksid maailma paremaks muuta. Just selle kõige pärast on nii põnev olla Norra suursaadik Eestis.
Käivitasime koostöös uudisteportaaliga Geenius, Norra suursaatkonnaga Eestis ja teiste Põhjamaade saatkondadega Eestis artiklitesarja, milles heidame valgust Põhjamaade tulevikumajandusele ning Eesti ja Põhjamaade vahelisele koostööle. Artiklid leiad veebilehelt https://ari.geenius.ee/blogi/pohjamaade-tulevikumajanduse-blogi/