Arvamusfestival 2018: Euroopa kultuuripealinn 2024 - kellele ja milleks?
Aeg: 11. augustil kell 16-17.30 Demokraatia alal
Koht: Paide
Miks kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks? 2024. aasta kultuuripealinn saab taaskord olla ka Eestist ning huvi selle tiitli vastu on üles näidanud Narva, Tartu, Pärnu ja Kuressaare. Mida head toob kultuuripealinnaks olemine kaasa kohalikule kogukonnale? Aga kunstnikele ja loojatele? Kultuurikorraldajatele? Milline on selle tiitli mõju enne ja pärast kultuuripealinna aastat? Kuidas kaasata kogukonda ning jõuda hea koostoimimiseni nii ametkondlikul kui ka rohujuure tasandil? Milline on kultuuripealinna tiitli mõju piirkonna ja riigi mainekujundusele pikemas perspektiivis? Varasemat kogemust Euroopa kultuuripealinnaks olemisest saavad jagada nii Eesti kui ka Põhjamaad ning seda arutelul kuulemegi.
Laur Kaunissaare
Dramaturg Teatris No99; Tallinn 2011 programmi koordinaator
Laur Kaunissaare (1982) on varasemalt ta töötanud ka Tallinna Linnateatris ja Kanuti Gildi SAALis. 2018. aastal oli ta Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul valminud žanriülese suurteose „Saja lugu“ dramaturg. Laur kuulus Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 meeskonda, kus ta juhtis interdistsiplinaarsete projektide programmi.
„Igaüks saab demokraatias osaleda ühel väga lihtsal moel – räägi rohkem inimestega, kellega sa nõus ei ole!“
Berk Vaher
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht; Tartu 2024 meeskonna liige
Kirjanik, kriitik, lektor ja DJ Berk Vaher juhib Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonda, aitab korraldada Prima Vista kirjandusfestivali ja koostab Tartule 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise taotlust. Kuulub Müürilehe kolleegiumi, tuleval sügisel peab loenguid Viljandi Kultuuriakadeemias.
„Igal kodanikul on õigus saada teavet oma vahetut ja laiemat elukeskkonda puudutavate otsuste kohta, seda teavet kriitiliselt hinnata ja jagada - see on arvutiajastul päris käepäraseks tehtud. Tartu on praegu suurepärane näide, kuidas selline teabejagamine ja kriitiline analüüs loob kogukonnatunnet ja poliitilist konsensust. See omakorda annab inimestele suurema julguse oma linna ja keskkonna kaitseks välja astuda, isegi tänavatele meelt avaldama tulla ja nõnda mõjutada riiklikke otsuseid. Samas loob see ühistunne kandepinna järgmisteks suurteks arenguhüpeteks, ka kultuuripealinna programmi teostamiseks.“
Ib Christensen
Endine Aarhusi linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja; Aarhus 2017 meeskonna liige
Ib on sündinud 1952. aastal. Ta töötas aastatel 1999–2018 Aarhusi linnavalitsuse kultuuriosakonna juhatajana. Alates 1. juunist 2018 on ta pensionil. Ib lõpetas 1979. aastal Aarhusi ülikooli politoloogia erialal. Järgmisel aastal asus ta tööle Aarhusi linnavalitsuses kultuuri- ja vabaajategevuse alal, millele ta pühendas terve oma karjääri. 1990–1998 töötas Ib Aarhusi festivali ja kultuurikeskuse majandus- ja haldusjuhina. Aastatel 2007–2012 kuulus Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimise töörühm Aarhusi linnavalitsuse kultuuriosakonna alla. Aastatel 2013–2018 kandis Euroopa kultuuripealinna tiitliga seonduva eest hoolt Foundation 2017 tihedas koostöös Aarhusi linnaga.
Helen Sildna
Tallinn Music Week-i peakorraldaja, muusika promootor, ettevõtja; Narva 2024 meeskonna liige
Helen Sildna on nimi, mis Eesti kultuurihuvilisele tutvustamist ei vaja. Pikaaegselt muusikaringkondades tegutsenud Sildna on Tallinn Music Weeki hing, süda ja vedur. Algselt eesti kaasaegse muusika showcase festivalina alustanud sündmus on kümne aastaga kasvanud Euroopa linnafestivalide tippu kuuluvaks sündmuseks, mille keskmes lisaks muusikale ka linnakultuur, disain, hea toit, loovus jpm. Helen Sildna on 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriva Narva meeskonna liige.
Suvi Innilä
Kultuuri ja ürituste juhtimise vanemteadur; Turu 2011 programmidirektor
Magistrikraadiga Suvi Inniläl on 20 aasta pikkune kogemus nii kohalike, riiklike kui ka rahvusvaheliste kultuuriprojektide juhtimisel. Ta on töötanud Soome peaministri büroos „Soome 100“ programmijuhina. Ta vastutas 2017. aastal Soome sajandale sünnipäevale pühendatud laiaulatusliku programmi eest. Selle raames toimusid sündmused rohkem kui 100 riigis. Alates 2004. aastast töötas ta kümme aastat Euroopa kultuuripealinna projekti juures Turus. Alguses juhtis ta kandideerimisetappi, seejärel oli programmidirektor ning hiljem haldas Euroopa kultuuripealinna pärandit. Innilä on töötanud ka Turu rahvusvahelise animatsioonifestivali „Tough Eye“ tegevjuhina ning kultuuritööhõive projekti „Arsnet“ juhina.
„Demokraatia algab teadmistest ja informatsioonist ning sellega kaasneb vastutus. Seetõttu on meile kõigile kasulik meie maailma, selle mineviku, oleviku ja tuleviku vastu huvi tunda. Igaüks saab igapäevaselt jälgida kohalikke ja üleilmseid uudiseid, kuid seda tehes tuleks säilitada kriitikameel. Sotsiaalmeedia ja võltsuudiste ajastul on iga üksiku inimese vastutus tõese informatsiooni vastuvõtmisel ja edasijagamisel muutunud suuremaks kui kunagi varem. Ükskõik, millised on meie tõekspidamised, need peaksid põhinema piisaval hulgal faktidel ja teadmistel, mitte valeinfol ja uskumustel.“