Grete asus PMN-i praktikale 2001. aastal õppides Tallinna Tehnikaülikoolis riigiteadusi. Kuna tema magistritöö teema oli digitaalse kirjaoskuse mõju ühiskonna sotsiaalsetele aspektidele, siis alustaski ta organisatsiooni infosüsteemi loomist. Aja möödudes sai praktikandist täieõiguslik töötaja, muutus ka töö iseloom ja Grete liikus edasi loomemajanduse ja ettevõtlusvaldkonna nõuniku koha peale. Grete sõnul on PMN selline huvitav organisatsioon, kus on olnud võimalik kogeda arengut ja uusi kogemusi: „Koostööprioriteedid ja teemad on pidevas muutumises, mistõttu tuleb ise ka pidevalt kohaneda ja end erinevatele teemadele ümber häälestada.“
Läbi aegade on tema töölaual olnud väga erinevad teemad. Ta on tegelenud nii Põhja- ja Baltimaade kultuurikorraldajate ja ettevõtluse mobiilsuse toetusprogrammidega kui ka Põhjala Toidu programmiga Eestis, Põhja- ja Baltimaade loomemajanduse valdkonna arendus- ja koostööprojektidega ning nüüd ka digitaalvaldkonnaga. Naine nagu orkester! Ta ei oskagi oma lemmikvaldkonda esile tuua, sest kõik projektid on olnud väga vajalikud ning südamelähedased ja teda isiklikult puudutanud.
„Teemasid, millega tegelen on väga palju – just see teebki mu töö väga põnevaks. Tunnen iga päev, kuidas ma selle tööga arenen, sest peame olema muudest arengutest sammukese ees ja pakkuma erasektorile või kogu ühiskonnale tuge ja lisandväärtust. Tunnen tihti väga suurt missioonitunnet ja see teeb mu igapäevatöö minu jaoks väga tähendusrikkaks,“ sõnab Grete oma tööd kirjeldades.
Toiduvaldkonna viljad paistavad silma
Toiduvaldkonnas toob Grete välja seda, kuidas mitmeaastase tegevuse viljad lõpuks ühiskonnas silma paistma hakkavad ja toidukultuuri loomulikuks osaks saavad. „Kui näed oma pikaajalise töö tulemust, tekitab see hinge sooja tunde,“ sõnab ta. „Täna on normaalne, et me väärtustame kohalikku toorainet ja toitu ning inimesed eelistavad eestimaist toitu pakkuvaid restorane. Aga kui me 2007. aastal Põhjala Toidu liikumise tutvustamisega alustasime, siis peeti Eesti toiduks pigem nn talutoitu ning hinnas olid valgete linadega kaetud Itaalia ja Prantsuse peened restoranid, mis olid kättesaadavad vaid kitsale ringile ning kus käidi söömas vaid erilistel puhkudel“, meenutab Grete.
Kohaliku toidu turundamise kõrval on Grete tegelenud ka toiduohutuse ja tervisliku toidu teemadega ning viinud kokku Eesti ja Põhjala toiduvaldkonna eksperte, korraldanud seminare, konverentse, tippkokkade vahetust Põhjala tipprestoranidesse ja palju muud.
Loomemajanduses toimub käegakatsutav areng
Loomemajanduses paelub Gretet enim, et ta saab käegakatsutavalt kaasa aidata loomettevõtete arengule ja kasvule ning tugeva ettevõtluse loomisele. Ta on aastaid tegelenud sellega, et tekiks tugev loomeettevõtlust toetav ökosüsteem ja oleks olemas võimekus ettevõtteid oskuslikult üles ehitada ning tulu teenida: „Oleme tõstnud teadlikkust selle kohta, kuidas disaini kaasamine tavaettevõtlusesse tõstab iga ettevõtte konkurentsivõimet, kuidas kaitsta oma intellektuaalomandit välisturgudel ja kuidas kaasata investeeringuid. Lisaks oleme viinud kokku erialaeksperte ja ametnikke Balti maadest ja Põhjalast.“ Eesti edulugude vastu on huvi üles näidanud ka endised idablokiriigid nagu Gruusia ja Moldova ning Grete on jaganud neile kogemusi, kuidas on ehitati üles koostöö Põhjamaadega ja millega alustati loomemajanduse ökosüsteemi ülesehitamist.
Paar aastat korraldas Grete koos heade partneritega Loomemajanduse Akadeemiat, mis keskendus e-valitsemise ja avalike e-teenuste loomisele, kaasates erasektorit ja start-up-i kogukonda. Eriala eksperdid arutlesid selle üle, kuidas e-valitsemises järgmist innovatsioonilainet esile kutsuda ja milline on infoajastu tuumprobleem. Põhiküsimusteks olid, kuidas kontrollida endaga seotud andmeid või kuidas peaksime muutma praegust valitsemismudelit, et digitaalse ajastu kiirete muutustega sammu pidada. Projekt lõppes Põhja- ja Baltimaade e-valitsemise teenuste häkatoniga, mis toimus koostöös Garage48-ga ja mille tulemusel valmis nii mõnigi tänaseks kasutusel olev e-teenus.
Digitaliseerumine kui valdkondade ülene teema
Grete sõnul näitas pandeemia selgelt, et kuigi oleme e-valitsemise osas esirinnas, peavad nii Eesti kui ka Põhjamaad tooma e-valitsemisse uuenduslikkust ja värskeid lahendusi. „Balti- ja Põhjamaade uus eesmärk on piiriüleste e-teenuste loomine ja kindlasti on Põhjamaade Ministrite Nõukogu valmis seda protsessi erinevate projektidega toetama,“ kommenteerib Grete. Just seetõttu on Gretel sel aastal töölaual täiesti uus valdkond – digitaliseerimine.
Näiteks leiab lähiajal aset noortele suunatud küberturvalisuse projekt „Cyber Battle of Estonia 2021“. Praegu aitab Grete korraldajatel leida partnereid Põhjamaadest, kuid tema suurem eesmärk on kaasata järgmisel aastal juba rohkem Põhjala noori ja korraldada „Cyber Battle of Nordics“. Küberturvalisuse alane teadlikkus ja oskus internetis turvaliselt käituda on äärmiselt oluline, sest meie igapäevaelu on järjest rohkem veebi liikunud. Digitaalne kirjaoskus on muutunud pea sama hädavajalikuks kui traditsiooniline kirjaoskus, sest digimaailmaga kaasneb nii rohkem võimalusi kui ka palju ohtusid. Seetõttu peaks igaüks oma küberturbeteadmiseid arendama.
„Olen väga põnevil, sest Põhja- ja Baltimaade eesmärk on saada kõige integreeritumaks piirkonnaks maailmas. Juba on tekkinud mitmete riikide valdkondlike organisatsioonide ühisalgatusi, nagu Eesti-Soome ühine ID süsteem või kohtute infosüsteemide andmevahetuse analüüs jne. Kuna digitaliseerumine on erinevaid valdkondi läbiv teema, siis usun, et sellest saab oluline osa iga meie nõuniku projektiportfellis,“ sõnab Grete.
Põhjamaad – üheaegselt nii turvatunnet pakkuvad kui ka raputavad
Pea 20 aastat töökogemust Põhjamaade Ministrite Nõukogus on Gretele andnud laiema maailmavaate ja sügavama teadmise, et tegelikult saab igaüks meie elukeskkonda paremaks muuta, alustades iseendast. Põhjamaade kõrge õnnelikkuse üheks põhjuseks peetakse nn küünarnukitunnet ja usaldust. Olgugi, et paljud uuringud näitavad, et põhjamaalased on suured individualistid, siis tegelikkuses on tegemist väga sidusa ühiskonnaga, kus kedagi üksi ei jäeta. „See turvatunne ongi õnneliku inimese eelduseks,“ arvab Grete. Ta lisab: „Me oleme väike kontor, ent teinekord üllatab mind ennastki, kui palju saame toimuvat pehmete väärtuste ka koostöötahte abil mõjutada. Olen kindel, et küünarnukitunne on ka meie kollektiivi kõige iseloomulikum omadus.“
Lisaks on PMN-is töötamine äratanud Gretes veelgi sügavama huvi Põhjala vastu. Näiteks otsustas ta oma kunagise hea kolleegi Eha soovitusel ette võtta pikema reisi Fääri saartele. Saarte kultuur ja loodus mõjutasid Gretet tugevalt - võib öelda, et isegi raputasid teda. Seetõttu soovis ta kogetut rohkemate inimestega jagada. Kohtumistest kohapealsete muusikute, Põhjala maja äärmiselt progressiivse juhi ja Grete reisikaaslase dirigent Veronika Portsmuthiga võrsus tugev sünergia, mille tulemusel sündis plaan esitada Eestis esmakordselt Fääri saarte modernooper.
„Oma õhinapõhisuses avastasin end ühel hetkel remonti minevast Kultuurikatlast produtseerimas Fääri saarte helilooja Sunleif Rasmusseni muusikalist lavastust „Hullu mehe aias“. See oli erakordne ja kirjeldamatu, lummava ja müstilise muusikaga kogemus, kuhu kaasasime kümneid ja kümneid loovisikuid,“ meenutab Grete. Tollest reisist sündis Gretel ka Fääri saarte fotonäitus, sest sel perioodil oli fotograafial ja pildistamisel Grete elus väga oluline koht ning tehtud piltide abil sai ta edasi anda matkadel kogetud loodusvaateid.
Lihtsuses peitub võlu
„Põhjamaised väärtused on alati olnud osa minust,“ ütleb Grete, kui uurida, kuidas koostöö Põhjamaadega teda mõjutanud on. Ta lisab, et tähtsal kohal on tema jaoks lähedus loodusega ja printsiip „less is more“ ehk „vähem on rohkem“. Lihtsuses peitub võlu ja sageli ka sügav puudutus.
„Mulle meeldib tarbida mõistlikult, võimaluse piires taaskasutada ja ka sisekujunduse poolest on minu kodu vägagi põhjamaist stiili. Armastan Põhjamaade disaini, arhitektuuri, muusikat, looduses rändamisi ja ka toiduvalmistamise põhimõtteid. Kõige olulisemaks pean head ja tervislikku tasakaalu töö ning vaba aja vahel. Kui on aega end tööväliselt laadida, siis on jälle kohta, millest tagasi anda,“ selgitab Grete.
Mitmekülgne ka vabal ajal
Rääkides töö ja vaba aja tasakaalust selgub, et Grete armastab väga põhjamaist muusikat ning tema lemmikute hulka kuulub mitmeid Põhjamaade artiste. Uute talentide avastamiseks soovitab ta kuulata Spotifys „Nordic Playlisti”. See koondab kokku kõik uuemad põhjamaised popartistid. Filmide osas on ka pärast mitmeid aastaid jätkuvalt Grete lemmikud Norra komöödiad „Cool and Crazy” ja „O'Horten”. „Minu jaoks on need filmid geniaalsed ja annavad väga hästi edasi põhjamaist mõtteviisi ja huumorit, mis ühelt poolt on väga loomulik ja lihtne, teisalt väga peen ja tabav ning sageli elust enesest, millega eestlastel on väga loomullik suhestuda,“ soovitab Grete kõigil neid filme vaadata.
Lisaks meeldib Gretele väga looduses käia ja matkata. See aitab tal „pehmelt ja mõnusalt“ oma tasakaalupunkti leida. „Talvisel perioodil sai kõvasti suusatatud, sest möödunud talv oli imeline ja lõunapausid suuskadel olid kodukontori parim osa,“ meenutab Grete. Samuti ei saa ta kuidagi olla mereta. Mõni aeg tagasi tegeles ta intensiivsemalt sukeldumisega, seda küll soojemates vetes. Lisaks pakub Gretele head tasakaalu ka jooga harrastamine - vabal ajal praktiseerib ta kundalini joogat ning on ka sertifitseeritud kundalini jooga õpetaja. Ka fotograafia on Gretele väga südamelähedane.
