Merle meenutab, et Eesti Põhjala Ühingu tekkeks andis tõuke kiri, mille saatis Eestimaa Rahvarinde büroosse 1989. a. mais Norra ajakirjanik Morten Bakkel, kes juhtis tähelepanu Põhjamaades tegutsevatele Põhjala Ühingutele ja neid ühendavale liidule. Bakkel soovitas luua Eestis samalaadse ühingu, avardamaks Eesti demokraatlike liikumiste kontakte. Sama aasta sügisel asutasid kaksteist Rahvarinde ja kultuuritegelast ̶ Mati Hint, Ülo Kaevats, Oleg Kangur, Marju Lauristin, Jüri Luik, Eino Muruste, Rein Tamsalu, Andres Tarand, Mari Tarand, Mart Tarmak, Sirje Trei ja Peeter Vihalemm ̶̶ Eesti Põhjala Ühingu. Ühingu eesmärk oli arendada Eesti ja Põhjamaade rahvaste koostööd ja ühistegevust nende ajaloo, ühiste huvide ning kultuuritraditsioonide alusel.
1990. aasta kevadel märkas Merle ajalehes kuulutust, et vastloodud Eesti Põhjala Ühing kutsub Põhjamaade huvilisi kokkusaamisele, et tutvustada ühingu eesmärke ja leida liikmeid. Ta läks sellele kohtumisele ja asus üsna pea tööle vabatahtliku sekretärina. Peagi vajas ühing uut kontorit, sest maja, kus toona asuti, lammutati. Tallinnas vastavatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo esimene direktor, Leo Salonen, lubas ühingul kasutada nende Tolli tänava kontoriruume. Vastutasuks tegeles Merle paaril päeval nädalas ka PMNi asjadega. Edaspidi korraldas ta PMNis erinevaid projekte ja töötas vahepeal mõned aastad Taani Kultuuriinstituudis. 2001. aastal kutsus tollane PMNi direktor Kalli Klement Merle tööle nõuniku ametikohale.
Merlel on mahukas projektipagas
„Kõik, mis puudutab soolist võrdõiguslikkust ja läbib horisontaalselt PMNi kõiki prioriteete, on n.ö minu laual,“ selgitab Merle. „Mõned projektid algatame ise koostöös nii kohalike kui ka Läti, Leedu ja Põhjamaade partneritega. Üks selliseid projekte on näiteks meie kaasrahastatud perevägivalla teemale keskenduv projekt „New ways to tackle gender-based violence: Nordic and Baltic approach in 2021-2022“, milles on keskne roll Eesti ministeeriumitel, Sotsiaalkindlustusametil ning Politsei-ja Piirivalveametil,“ lisab ta.
Teised projektid saavad aga alguse Põhjamaade initsiatiivil: „Näiteks oli projekti „Nordic Baltic pilot project on cooperation on social affairs and health“ algataja Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa Rootsi ja selle vastutav korraldaja on meie Läti kontor," ütleb Merle. Tallinnas toimus projekti raames esimene Põhja-ja Baltimaade erivajadustega inimeste poliitika ja praktikaga tegelevate ametnike kohtumine, mille eesmärk oli luua toimiv võrgustik info ja parimate tegutsemisviiside jagamiseks.
Merle on panustanud väga paljudesse erinevatesse projektidesse, näiteks mõttekoja Praxis projekti „Naised poliitikas“, fotograaf Jyri Pitkäneni ja kirjanik Eveliina Talvitie korraldatud erivajadustega inimeste ühiskonda kaasamisele keskendunud seminari „Pricetag for Equality“ või õpilastele suunatud Demokraatiatrenni, mille tõi Eestisse Arvamusfestival MTÜ. Lisaks tegeleb Merle stipendiumiprogrammidega, mis soodustavad Põhja-ja Baltimaade MTÜde vahelist koostööd, ning Põhjamaade Organisatsioonide mobiilsusprogrammiga NOIM. NOIM on mõeldud Eesti ametiasutuste ja MTÜde ning PMNi allasutuste ja koostööorganisatsioonide vahelise koostöö tekitamiseks ja tugevdamiseks.
Töö on väga eripalgeline
Tehtud projektidest on Merle arvates üks kõige olulisemaid Põhja-Baltimaade naistega kaubitsemise vastane kampaania, mis toimus 2002. aastal kõigis maades üheaegselt. Lisaks on Merle aastatel 2010 – 2019 toimunud projektide raames korraldanud Läänemere piirkonnas mitmeid rahvusvahelisi inimkaubanduse vastaseid ja ohvrite abistamist käsitlevaid ekspertseminare, konverentse, ümarlaudu jne. Põhjamaade, Balti riikide ja Loode-Venemaa ühisprojektide eesmärk on olnud koolitada oma ala spetsialiste ja tugevdada nende võrgustikku, et nad saaksid koos tõhusalt piiriüleseid kuritegusid lahendada. Euroopa Liit on toonud Põhja- ja Baltimaade inimkaubanduse vastast koostööd esile suurepärase näitena regionaalsest koostööst.
Merle üks lemmikuid on aastatel 2012 kuni 2016 toimunud Põhja-ja Baltimaade loovusfoorumite sari, mille eesmärk oli muuta õppimist põnevamaks, mängulisemaks ja tuua kõigile klassiruumis sära silmadesse. „Foorumite korraldamist juhtis meie varasem kultuurinõunik Eha Vain ja minul oli suurepärane võimalus Naissaarel, Käsmus ja Illukal organiseerimisel kaasa aidata,“ meenutab Merle.
Loovusfoorumid koosnesid nii teoreetilistest ettekannetest kui ka loovstuudiotest/ õpitubadest, kus sai kuuldut kohe ise katsetada. Osalejatel paluti läheneda mitmetahulisele loovusmõistele avatud meelte ja hoiakuga, et näha, kuidas põnevaid ideid, lahendusi, meetodeid saab tihti ebatraditsioonilisel moel ellu rakendada – näiteks õpetada matemaatikat tantsides. „Ma loodan, osavõtjad, kelle hulka kuulusid nii õpetajad, kooli- ja huvijuhid kui ka haridus- ja kultuuriametnikud, on saanud uusi meetodeid oma töös järele proovida ja nende abil erinevaid õppeaineid ja valdkondi siduda,“ on Merle lootusrikas.
Selle aasta plaanidest toob Merle välja näiteks Arvamusfestivali, mis on eeskuju võtnud Almedalenist . „Meie osaleme juba kuuendat korda ja sel aastal on Nordeni alal 13. augustil plaanis kolm arutelu ja õhtune vastuvõtt. Lisaks esitleme filmiprogrammis ühte Põhjamaist komöödiafilmi. Ka sel aastal läheme Põhjamaade kokkuhoidva ja keskkonnasõbraliku eluviisi kohaselt Arvamusfestivalile Nordbussiga ning pakume meie aruteludel esinejatele ja koostööpartneritele bussitransporti,“ sõnab Merle.
Merle on teel põhjamaise õnnelikkuse poole
Merle sõnul on ta PMNis töötades õppinud eelkõige Põhjamaist töökultuuri – pikalt ette planeerimist, rahulikku ja konkreetset tööstiili ja rõõmsameelset ellusuhtumist. „Kui oleme kontoris tööl, siis on meil on tavaks hommikune fika, ehk õdus kohvipaus. Me arutame ka tööasju, aga teeme seda hubaselt kohvilaua ääres diivanil istudes,“ räägib Merle.
Põhjamaiseid väärtuseid on Merle hakanud kasutama ka oma igapäevaelus. Näiteks väärtustab ta üha enam põhjamaist hygget ehk heaolu, mis seisneb atmosfääris, ümbritsevas keskkonnas ja kogemustes, mitte asjades. „Hygge võib peituda küünlavalguses, heas raamatus, toidus ja jookides, suhetes või töökohustustes. Sellele pidevalt tähelepanu pöörates olen hakanud märkama üha rohkem toredaid hetki, mille üle rõõmustada. Selline hygge ellusuhtumine on ilmselt Põhjamaade inimeste õnnelikkuse võtmeks, olen ka ise selle poole teel,“ sõnab Merle
Muusika tekitab soovi olla parem inimene
Põhjamaadega nii tihedalt koostööd tegemine on mõjutanud ka Merle kultuurieelistusi. „Muusikast rääkides on minu vaieldamatu lemmik läbi aastate olnud Norra saksofonist ja helilooja Jan Garbarek, kelle loominguga sain tuttavaks tänu oma heale endisele töökaaslasele ja sõbrale Eha Vainile. Garbareki kontsert Kaarli kirikus pakkus vapustava elamuse ja tekitas soovi olla parem inimene – loodetavasti muutusingi natuke paremaks,“ naeratab Merle.
Lasteraamatutest väärib Merle arvates soovitamist eesti keeles ilmunud Islandi luuletaja ja kirjaniku Andri Snaer Magnasoni „Sinise planeedi lugu“. Lisaks on Merlel PMNi 2000ndatel toimunud luulefestivalidelt siiani kustumatu mälestus ühe Fääri luuletaja Tóroddur Poulseni esinemisest, kui ta oma loomingut ette luges. Merle meenutab, et allpool oleva luuletuse puhul avaldas talle eriti muljet, kui see suur mees oma kõmiseva kõuehääle ja kasvava tempo ning tugevusega skandeeris:
Føroyar í tær. Føroyar í mær…
Fäärid sinus. Fäärid minus. Fäärid sidrunis. Fäärid
kärbses. Fäärid rongis. Fäärid puudes. Fäärid
kohvitassis. Fäärid Eiffeli tornis. Fäärid Tate
Gallerys. Fäärid suudluses. Fäärid sigades. Fäärid
müüris. Fäärid Heklas. Fäärid päikeses. Fäärid põrgus.
Fäärid liblikas. Fäärid puurmasinas. Fäärid piibus.
Fäärid ahvis. Fäärid inglites. Fäärid armukeses. Fäärid ukses. Fäärid seintes.
Fäärid selles mis sind kanda ei suuda. Fäärid Università Cattolica
Del Sacro Cuore Policlinico Universitario Agostino Gemellis.
Fäärid liivas. Fäärid trepil. Fäärid puuris.
Fäärid nuusktubakas. Fäärid selles kes peab end kõige tugevamaks.
Fäärid torudes. Fäärid juustes. Fäärid Firenzes.
Fäärid islandi vurtsus. Fäärid Fääri saartel.
See Poulseni luuletus ja mõned veel on ilmunud eesti keelde tõlgituna kogumikus “Teisele poole sinist: Luulet kümnelt maalt“, Tallinn 2004.
Vaba aega rikastavad lapselapsed ja aias tegutsemine
Vabal ajal toimetab Merle aias, kus on kogu aeg midagi teha. Hetkel pakub talle huvi permakultuur ja see, kuidas neid põhimõtteid aias rakendada. Samas meeldib talle ka lihtsalt jalutada või siis jalgrattaga sõita või talvel suusatada.
Vähemalt ühel päeval nädalas tegeleb Merle lastelastega. „Nendega juba igav ei hakka – saab välja mõelda uusi mänge ja kehastuda erinevateks tegelaskujudeks. Meil on alati väga lõbus,“ rõõmustab Merle. „Kas olete mõelnud sellele, et kevadlilled, mida nimetatakse märtsikellukesteks, ei helise, ja lumikellukesed on närtsinud moega ehk õis on allapoole? Need on mu kolmeaastase pojapoja tähelepanekud, mis teevad tuju nii heaks,“ ütleb Merle lõpetuseks.