AI raputab tööturgu –kuidas uutes oludes loomeettevõtjana töö kaotamise asemel rikastuda?

„On tähtis pöörata tähelepanu proovikividele, mille ees loomemajandus ja kultuuriorganisatsioonid digitaliseerimise tõttu seisavad. Oluline on aru saada, mida digitaliseerimine tähendab ning küsida, kas me peame tõepoolest kartma, et tehisintellekt võib ära võtta kunstnike ja loomeinimeste töö, selmet näha AI poolt pakutavaid innovaatilisi, huvitavaid ja kasulikke võimalusi,“ ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. „Peame ette nägema, milline on maailm seitsme aasta pärast ning ehitama selle vajadusi rahuldavad lahendused kohe,“ lisas iduinvestor ja Change Ventures’i partner Yrjö Ojasaar, viidates, et just sarnase põhimõtte alusel on ükssarvikuks kasvanud näiteks Veriff.

Ojasaar täpsustas hiljem Geeniusele, et käimasolev tehnoloogiline muutus raputab nii ühiskonda kui ka tööturgu. „Mõned töökohad kaovad ära, aga ajaloost teame, et nende asemele lisanduvad uued võimalused,“ kinnitas ta. „Chat GPT ja teiste tehisintellektide tulek võimaldab kaotada lihtsamad töökohad, kuid kvaliteetse loomingu tootjad saavad tänu AI-le olla senisest efektiivsemad,“ sekundeeris talle Norra meediainnovaator Peder Haugfos.

Inimest ei asenda

Eksperdid on ühel meelel, et kuigi digirevolutsioon on käimas ning viimase aja suuremad uuendused – ChatGPT ja teised selle sarnased tehisintellektid on üha enam ühiskonnaellu sekkumas, ei asenda need lõpuni inimest. Pigem on nende roll pakkuda loovale mõtlemisele lisandväärtust ning seeläbi ka rohkem võimalusi ja rikkust.

„Inimesed on teatud aspektides asendamatud. Neile on omane looming, inspiratsioon, ideed, initsiatiivikus. Arvutitel puudub nii initsiatiiv kui ka plahvatuslik visioon ja ära tegemise jõud,“ märkis Ojasaar. Tema sõnul on arvutid loodud selleks, et täita inimese käske ning seeläbi nende tööd lihtsustada. „Arvutid võtavad vastu meie käsklusi ja on seetõttu meie tublid abilised. Kindlasti ei tee nad kõige olulisemat meie eest ära, kuid aitavad meid rutiinsetes tegevustes, millega me ise ei viitsi tegeleda.“

Eesti teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas tõi näite fotograafiast, kus tänapäeval pole vaja enam iga pildi tegemiseks professionaalset fotograafi, vaid igaühel on võimalus ümbritsevat oma telefoniga jäädvustada. Samas annab telefon üksnes keskpärase tulemuse. „Igal fotol peab mõte taga olema, et mida ja miks tehakse. Jah, telefonid on heaks tööriistaks, aga see tööriist ei lähe otsima elu mõtet. Keegi peab talle siiski ütlema, mida ja kuidas teha,“ tõi ekspert kunstivallast paralleeli, tõendamaks, et tehnoloogia ei asenda inimest.

Haugfosil on jagada sarnane näide meediasektorist. „Jah, ChatGPT võib ajakirjanike asemel loo valmis kirjutada, kuid ta ei kontrolli fakte. Tekst võib perfektne paista, kuid sellest hoolimata sisaldada ebatõest informatsiooni,“ viitas ta vajadusele AI poolt tehtavat kontrollida. „Nii et, kui te küsite, kas ajakirjanikud võiksid tulevikus oma töö robotile kaotada, siis kindlasti mitte,“ märkis ekspert.

Sama meelt on tehisintellekt ise. Küsisime ChatGPT viimaselt, neljandalt versioonilt, kas ta võtab inimestelt tulevikus töö ära. „Mul pole mingit võimalust inimeste töökohti ära võtta. Minu eesmärk on inimesi aidata ning inimvõimekust erinevate ülesannete täitmisel täiendada. Olgu nendeks valdkondadeks siis tõlkimine, tekstiloome või midagi muud. Jah, ma võin täita osasid ülesandeid, mida varem on täitnud inimesed, kuid ma ei suuda asendada loovust, kriitilist mõtlemist ega emotsionaalset intelligentsust, mis on ainuomane inimesele. Ma soovin teha inimestega koostööd, aidata neil oma eesmärke efektiivsemalt saavutada, mitte neid asendada,“ kinnitas tehisintellekt.

Digioskus kui hügieenifaktor

Kuigi tehisintellekt pole tulnud selleks, et inimest asendada, muutub tööturul nii mõndagi. Ojasaare hinnangul peab igaüks oma konkurentsivõime säilitamiseks õppima tehnoloogiaga koostööd tegema. „Miinimumteadmine tehnoloogiast, sellest, kuidas internetis tegutseda, saab olema hügieenifaktor. See on absoluutne miinimum, et üldse tööturul läbi lüüa,“ on Ojasaar veendunud.

Põhjus, miks tehnoloogiaalased teadmised muutuvad seoses tehisintellekti tulekuga üha nõutumaks, seisneb selles, et maailm muutub nö väiksemaks. „Meeskonnad saavad olema rahvusvahelised ning omavahel suhtlemiseks tuleb kasutada tehnoloogilisi tööriistasid. Kas siis töö jagamiseks omavahel, aga ka suhtlemiseks,“ selgitas Ojasaar. „Need, kes on suutelised tehnoloogiat kasutama, loovad lihtsamini kontakte ja saavad ligi suuremale klientuurile. Need, kes õpivad arvutiga koostööd tegema, võimendavad oma tulemusi, sest neil jääb rohkem aega pühenduda sellele, milles nad on tõeliselt head.“

Teekond rikkusesse

Näiteid, kuidas tehisintellekt tööd lihtsustab ning efektiivsust tõstab, on isegi kunstivaldkonnas mitmeid. „Mitmed disainerid kasutavad AI-d sketšide loomiseks,“ kinnitas Haugfos. „Enam pole vaja reklaamifirmat, et mingi hüüdlause välja mõelda,“ sekundeeris Jalakas, viidates sellele, et tehisintellekt loob otsest väärtust võimaldades näiteks turunduskuludelt kokku hoida.

Jalakas kinnitab, et ChatGPT neljas versioon on väga võimekas partner, mida tema teatrijuhina saab oma igapäevatöö lihtsustamiseks juba praegu kasutada. „Kujutage ette prooviprotsessi teatris – see koosneb lauatagusest asjast, erinevate ideede katsetamisest. Seda lauatagust osa on võimalik tehisintellekti abil lopsakamaks muuta ja olen seda juba kasutanud. Viimati tegin „Libahunti“. Selle prooviprotsessis oli AI kohal ning aitas nii tekstiliselt kui ka muusikaliselt ehk pildi ja heli suhtes väga palju.“

Soome skulptor ja digikunstnik Erwin Laiho leiab samuti, et digitaliseerimine lihtsustab tema tööd. Kindlasti ei hakka ta tulevikus ainult tegelema digikunstiga, kuid see võimaldab uute sihtrühmadeni jõuda. Eriti suurt potentsiaali näeb Laiho NFT-des. „Erinevalt teistest kunstivormidest pole visuaalkunst veel leidnud turustuskanaleid ega majandusmudeleid, mis võimaldaksid sellel internetis areneda, kuid NFT-d pakuvad kahtlemata mõlema jaoks suuri võimalusi.“

Ojasaar näeb iduinvestorina digikultuuri arengut kui trendi, kuhu tasub oma raha kasvama panna. „Me vaatame projekte, mis sõna otseses mõttes muudavad maailma, lahendavad mõnd ühiskondlikult olulist probleemi ja seda skaleeritavalt,“ kirjeldas ta oma investeerimispõhimõtteid. „Selliseid projekte pole küll palju, me vaatame aastas üle 1000 projekti selleks, et investeerida seitsmesse,“ rõhutas ta, et teenimiseks tuleb õiged valikud teha.

Avalikkuse tugi

Digikultuuri arengut on toetamas ka Eesti riik läbi kultuuriministeeriumi. „Oleme digikultuuri kultuuripoliitikasse integreerinud ning meie eesmärk on, et Eesti ajaks keskselt koordineeritud digikultuuri poliitikat,“ rääkis kultuuriministeeriumi audiovisuaalse ja digitaalse kultuuri nõunik Karlo Funk.

Et inimesed suudaks tehisintellekti tulekuga kohaneda ning sellega koostööd teha, arendades muuhulgas Ojasaare poolt mainitud hügieenifaktoreid, peab prioriteetseks ka riik. „Oleme seadnud eesmärgiks arendada inimestes oskusi, et nad suudaks digikultuuri arengust tekkivaid võimalusi ära kasutada,“ kinnitas Funk. „Tahame, et Eesti inimeste digitaalne kompetents oleks kõrge, seetõttu toetame tehnoloogiateadliku hariduse andmist ülikoolides.“

Samuti panevad digikultuuri arengule Eestis õla alla Põhjamaad. Digikultuuri foorumit korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Loov Eesti, Loov Euroopa kontaktpunktid Eestis ning Erasmus+ projekt Creative Digital Transformation. Foorumi korraldamise idee tekkis Põhjamaade Ministrite Nõukogu loomemajanduse ja -diginõunikul Grete Kodil, kes on viimase aasta jooksul teema suurema tähelepanu alla võtnud.

„Minu eesmärk on tõsta teadlikkust uute digitaalsete tööriistade ja funktsioonide osas. Soovime tähelepanu juhtida sellele, millist môju omavad uued tehnoloogiad ja sellega kaasnevad ärmudelid loomeettevôtjatele. Ning mida selline suur ühiskondlik muutus tähendab kultuuriorganisatsioonide juhtimises,“ rõhutas ta

Lugu loeb

Muutuvas maailmas oma äri kujundamisel loevad Jalakase sõnul neli asja. Läbilöömiseks on vajalik oskus oma lugu jutustada, teha seda väljapaistvalt ning seejuures tuleb enda ümber koguda võimalikult palju informatsiooni ja mentoreid. „Punane huulepulk või kollased sokid on midagi, millega kohe meelde jääd. Isegi kui hiljem sinu ideed kopeeritakse, teavad kõik, et see tuli sinult,“ tõi Jalakas lihtsa näite igapäevaelust.

Haugfos soovitab tähelepanu pöörata ka nooremale põlvkonnale ning seal levivatele trendidele. „Noored on peamiselt TikTokis, SnapChatis ja Youtube’is, need platvormid konkureerivad üha enam meediaga, mis tähendab, et inimesteni jõudmiseks tuleb muutuda üha rohkem visuaalseks, edastada infot lühemal viisil,“ andis ekspert soovitusi. Jalakas lisas, et uute platvormide niivõrd jõuline areng loob uue võimaluse võtta oma saatus igaühel lihtsasti enda kätte. „Kui varasemalt oli meediasegmenti raske siseneda, siis tänapäeval on vaja ainult arvutit, meediat saab teha nüüd lihtsate vahenditega,“ tõi ta järjekordse näite sellest, kuidas hea läbisaamine tehnoloogiaga võimalusi avardab.

Ojasaar täiendas öeldut näitega Suurbritanniast, kus tehnoloogia areng võimaldab üha enam inimestel iseenda tööandjaks hakata. „Loomemajanduse ülemaailmne maht on 1 triljon dollarit ehk kümnendik kogu maailma sisemajanduse koguproduktist. Suurbritannia osa sellest on 115 miljardit ning sealsetest loomemajanduse inimestest kolmandik annavad endale ise tööd,“ märkis ta.

Lugusid on võimalik jutustada muuhulgas läbi arvutimängude, mis on samuti praeguses maailmas kiiresti arenev valdkond. Seda täiendab muuhulgas virtuaalreaalsuse areng. „VR prillid aitavad ka füüsilisele aktiivsusele kaasa, sunnivad liigutama,“ rääkis MaruVR-i asutaja Rein Zobel. „Meie eesmärk on luua pärismaailmaga analoogset emotsiooni. Täita lünkasid. Näiteks COVID-i ajal, kui ei saanud reisida, asendas VR seda emotsiooni,“ sõnas Zobel. Ta lisas, et tänu virtuaalreaalsuse ja mängumaailma arengule suureneb nõudlus ka vastava valdkonna arendajate järele, mis läheb kokku Ojasaare ideega, et tehisintellekti areng võib töökohti viia, aga asemele tekivad uued.

Artikkel valmis koostöös uudisteportaaliga www.geenius.ee.

Vaata foorumi salvestust siit: