NFT-kunstile keskendunud ja Skandinaavia esimese suure virtuaalse galerii Nifrost rajanud Norra ettevõtja Peder Haugfosi ja arhitekt Haavard Tveito sõnul peitub digitaalse kunsti ehk NFT võlu selles, et see võib olla mis iganes.
“See on ainulaadne ja kollektsioneeritav digitaalne ese. See võib olla kaart, see võib olla emotikon, mis iganes. Meie oleme aga oma virtuaalses galeriis keskendunud peamiselt digitaalsete kunstiteoste näitamisele ja vahendamisele. Seega huvitab meid NFT juures selle kunstiline väärtus,” selgitas Haugfos.
Nifrosti galeriis saab käia näitustel, osaleda eksklusiivsetel oksjonitel ja muudel üritustel, mida virtuaalses galeriis korraldatakse.
Haavard Tveito Arvamusfestivalil virtuaalsest kunstigaleriist rääkimas. Foto: Jana Laigo
Mis vahe on digitaalsel kunstil ja suvalisel virtuaalsel kritseldusel?
“Me ei taha inimeste eest otsustada, mis neile peaks meeldima ja mis mitte, kuid me peame oluliseks, et need asjad, mis on huvitavad ja kvaliteetsed, kerkiksid esile. NFT on omamoodi džungel ja siin peab teadma, kuidas selles digimaailmas navigeerida,” rääkis Tveito, kes osales ka Paide arutelul.
Seega on mehed võtnud endale ülesandeks otsida välja digitaalse kunsti parimad ja väärtuslikumad palad. “Kureerimisprotsessi käigus tahame iga näituse muuta huvitavamaks ja anda sellele lisandväärtust. Huviline, kes tuleb arvuti, telefoni või VR-peakomplekti kaudu digitaalsesse ruumi, saab seal pärast seda, kui kunstnik on oma töö kohta ettekande teinud, temaga sellest teosest rääkida. Seal saab kohtuda uute inimestega või arutleda sõpradega kunsti üle,” ütles Haugfos.
Meeste sõnul loovad nad oma virtuaalses galeriis digitaalseid hetki, mida inimestega jagada. “Hetki, mil nad viibivad füüsiliselt näiteks Hongkongis või Norras ja kõik tundub nagu päriselus, kuid tegelikult leiavad sündmused aset virtuaalses keskkonnas. See ongi see, mida meie luua soovime,” sõnas Tveito.
Digitaalne kunst ei ole eliidi pärusmaa
Kui reaalses maailmas peetakse kunsti peamiselt millekski elitaarseks, millele on ligipääs vaid rikastel või fanaatikutel, siis NFT-ga loodetakse seda kuvandit murda.
Haugfosi sõnul öeldakse, et NFT-d on kunstimaailma demokratiseerunud, sest generatsioon X on juba sündinud digiharjumustesse. “Paljud neist pole üldse päriselt galeriis käinud. NFT on aga võimalus tuua kunsti uuele põlvkonnale lähemale ja panna neid kunsti vastu huvi tundma. Kõige parem on veel see, et mõne kunstiteose võib kätte saada näiteks ühe sendi eest. Samas võib mõni teine NFT teos maksta 100 000 eurot.”
NFT maksumus võib Tveito sõnul olla seotud ka sellega, millist plokiahelat kasutades see on loodud. “On plokiahelaid, mille juures kunstiteose plokiahelasse panemine ei maksa tegelikult nii palju. Need on näiteks nn Mint plokiahelad. Samuti on olemas Tesla plokiahel, mis on rohelisem ja millel on väiksem keskkonnamõju,” rääkis Tveito.
Galerist Indrek Kasela sõnul ei ole kunst elitaarne ja kättesaadav vaid vähestele. Foto: Jana Laigo
Kunsti on digitaliseeritud juba aastakümneid
Eesti ettevõtja, multitalendi ja galeristi Indrek Kasela sõnul ei vasta arvamus, et kunst on elitaarne ja kättesaadav vaid vähestele, tõele, sest tegelikult võib ju igaüks meist osta Mona Lisa repro. “Kui me mõtleme, kes on maailma suurim kunstimüüja, siis see on IKEA.”
Samamoodi on Kasela sõnul kunst juba kaua aega tagasi digitaliseeritud, kui vaadata kasvõi kunsti- ja filmivaldkonda. “Kino on ju tegelikult puhas digiplatvorm ja juba ammu ei ole me pidanud ka muusika kuulamiseks minema kontserdile. Meil on olemas lugematu hulk digiplatvorme, kus seda kõike nautida,” tõi ta näiteid.
Samas on kujutava kunsti tegijad Kasela sõnul need, kes on alati uusi suundi ja ka tehnoloogiaid kiiresti kasutusele võtnud ja neid oma senises loomingulises töös kohandanud. “Eks tavamõistes on kunstnik tõesti keegi Kangro-tüüpi tegelane oma nahkvesti ja baretiga, aga samas on väga paljud moodsad kunstnikud need, kes lähevad esimesena kuskile digikaevandusse ja otsivad üles nn uued käigud, et näha, mis seal toimub.”
Nii on ka näiteks Niforsti virtuaalses galeriis paljude noorte, vaid NFT-le keskendunud kunstnike kõrval esindatud Briti skulptor, kollaažide ja installatsioonide kunstnik Damien Hirst, kes on üks kuulsamaid kaasaegseid kunstnikke ja pärineb traditsioonilisest kunstimaailmast. “Hirst loob esemeid, maale, joonistusi jne ning on nüüd sisenemas NFT-turule,” sõnas Haugfos.
Peder Haugfos (pildil keskel) usub, et digitaalse kunsti kõrval jääb traditsiooniline kunst alati püsima. Foto: Jana Laigo
Õhuke piir reaalse ja virtuaalse maailma vahel
Üks selline kunstnik, kes on füüsilisest kunstimaailmast liikunud edasi NFT-maailma, on Soome kunstnik ja skulptor Erwin Laiho. “Mõlemal juhul uurin ma materjali, mis võimaldab digitaliseerimist. Kui ma töötan füüsilises ruumis tegelike betoonobjektidega, tähendab see mineraalide uurimist. Seal saan ekstraheerida sarnaseid elemente, mida kasutatakse arvuti komponentide tootmises. Mina loon lammutatud arvutitest skulptuure, mis räägivad sellest, kuidas meile on tegelikult maha müüdud idee pilvest ja vähem digitaalseks olemisest,” võttis Laiho lühidalt kokku, kuidas ta kahte kunstivormi omavahel ühendab.
Kasela sõnul saab digikunsti mõistet laiendades tuua Eestist kõige edukamaks näiteks helilooja Arvo Pärdi. “Tema ja ka näiteks Sven Grünberg on olnud esimesed elektrooniliste muusikavahendite kasutajad.”
Väga suur mõju on Kasela sõnul praegu ka sellel, et olemas on nii palju antud valdkonda toetavaid tehnoloogiafirmasid.
“Hea näide on vana Wolf 3D, mis on digitaalse kunsti megagalerii ja ei suhestu kuskilt otsast traditsioonilise kunsti maailmaga. Tõenäoliselt näeme me Eestis selliseid kümneid kultuuriministeeriume ehk kogukondi, mis koonduvad mingite asjade ümber, et neid toetada. Kui asjad hästi lähevad, siis on Eesti ehk esimene riik, kus tehisintellekti esindaja saab näiteks Eesti Kirjanike Liidu liikmeks,” mõtiskles Kasela.
Laiho sõnul on ekslik arvata, et kunstnikud eelistavad üht vormi teisele, sest digitaalse ja füüsilise kunsti panek omaette patta eeldab, et NFT ei ole füüsiline. “Tegelikult see on samuti füüsiline ja just sellest mu kunst räägibki.”
Laiho loob NFT-d, mis käsitleb andmete salvestamist, ja on töötanud selle kallal, kuidas kõik kõvakettad ja serverid sõltuvad elektrist, et andmeid salvestada. “Nii et nullide ja ühtede binaarne loogika on kas negatiivne laeng või positiivne laeng kõvaketta maatriksis. See on omamoodi mõistusevastane, kuid just sellele minu praegu loodav NFT-kunst keskendub.”
Erwin Laiho töötab nii NFT-ga kui teeb ka traditsioonilist skulptuuri. Foto: Jana Laigo
Samas tunnistas ta, et antud perioodil tekitavad temas suuremat põnevust objektid. “Pärast pandeemiat on olnud väga tore kunstimaailma sattuda ja kunsti taas isiklikult näha. Digitaliseerimisega kaasneb mingi kaasasündinud vajadus tunda, teha ja tajuda. Pandeemia ajal oli meil puudus sensoorsetest kogemustest ja see on põhjus, miks ma eelistan hetkel skulptuuri, mida saab tunda, puudutada, nuusutada.”
Ega digitaalse kunsti tulemine tähenda traditsioonilise kunsti kadumist?
“Seda ei juhtu kunagi! Traditsiooniline kunst on juba osa ajaloost. Juba kirjutatud raamat või loodud kunstiteos ei kao kuskile,” lausus Haugfos kindlameelselt.
Tveito sõnul võime aga tulevikus ilmselt näha füüsilise ja digitaalse kunsti hübriide. “Seda on tegelikult juba näha, kuid kindlasti on veel mõnda aega väga olulisel kohal traditsiooniline ehk füüsiline kunst. Ja kindlasti jääb Mona Lisa alles,” lisas ta.
“Niikaua kui me eksisteerime füüsilises kehas, sest täna pole kahjuks veel neid nii-öelda virtuaalkehade variante välja mõeldud, on digitaalse ja füüsilise maailma vahel sisse-välja käimine loomulikult püsiv ja pidev.” Kasela sõnul ei peaks siinkohal üle mõtlema, sest palju on näiteid ka selle kohta, kuidas digitaalsest maailmast tuuakse mingeid asju hoopis üle füüsilisse maailma.
Käivitasime koostöös uudisteportaaliga Geenius, Norra suursaatkonnaga Eestis ja teiste Põhjamaade saatkondadega Eestis artiklitesarja, milles heidame valgust Põhjamaade tulevikumajandusele ning Eesti ja Põhjamaade vahelisele koostööle. Artiklid leiad veebilehelt https://ari.geenius.ee/blogi/pohjamaade-tulevikumajanduse-blogi/