Kliima: poliitika, teadus ja majandus
Silje Bergum Kinsten/norden.org
Keskkond, kliima ja energia on pikalt olnud Põhjamaade koostöö ühed võtmevaldkonnad ning tänaste üleilmsete suundumuste valguses kasvab nende tähtsus veelgi. Kliima ja keskkonnaga tuleb arvestada igas valdkonnas.
Põhjamaad on astunud mitmeid samme kliimamuutuste mõju vähendamiseks, leevendamiseks ja nendega sobitumiseks. Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Fond (NEFCO) on rahastanud taastuvenergia rajatisi ning mitmeid keskkonnakahjude ja –heitmete vähendamise projekte Balti riikides ja Loode-Venemaal.
Durbani kliimakõneluste (COP17) ajal ellu kutsutud kliimagaaside vähendamise programm Nordic Partnership Initiative peab Peruus ja Vietnamis piirama prügimajanduses ja tsemenditööstuses õhku paisatavaid heitmeid.
Põhjamaad on võtnud väga ambitsioonikad eesmärgid - lõpetada aastaks 2050 süsiniku lisamine atmosfääri. Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Põhjamaade Energiauuringute Keskuse koostöös valminud mahukas analüüs sedastab, et CO2-neutraalne majandus Põhjamaades on saavutatav ning seejuures majanduslikult vastuvõetavate kuludega.
Kliimaeesmärkide saavutamine ei takista majandusarengut, vaid viib selle uuele tasemele. Rohemajanduse põhimõtete omaks võtmine on Põhjamaadest teinud oskusteabe ja tehnoloogia eksportija.
Üleilmsed kliimamuutustest tingitud probleemid eeldavad rahvusvahelist koostööd. See aga ei tähenda, et kliimamuutusi ja –tegevusi tuleks alati käsitleda üleilmselt. Piirkondlik tegutsemine on samuti väärtuslik, sest kliimamuutused ilmnevad igas piirkonnas erinevalt ning paljud kogu maailma mõjutavad tegevused algavad kohalikest sammudest.
Piirkondliku koostöö toetamiseks korraldasime koos Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudiga 2013. aasta sügisel konverentsi "Kliima Põhja-ja Baltimaade vaatenurgast: poliitika, teadus ja majandus", mis vaatles Põhjamaade ja Balti riikide tulevikku ja võimalusi globaalses kontekstis. Konverentsil võtsid sõna Rootsi, Eesti ja Soome keskkonnaministrid ning mitmed kliimaeksperdid ja kõrged ametnikud rahvusvahelistest organisatsioonidest.
Kliimast kui sellisest, Eesti kliimapoliitikast, rahvusvahelistest kliimalepetest jpm saab lugeda Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.