Suured muutused nii arstiabis kui ka sotsiaalhoolekandes on teemaks kogu maailmas ja kõikjal ollakse nõus ühes asjas – mis tahes tüüpi hoolekandeteenustes mängivad üha suuremat rolli digitaliseerimine ja tehnoloogia. Just see on oluline tee, et vähendada nii majanduslikku kui ka sotsiaalset survet järgmistele põlvedele.
Päästerõngad Põhja-Rootsi pensionärile
Põhjamaade Heaolukeskuse projektijuht ja võrgustiku koordineerija Bengt Andersson rõhutab, et uute väljakutsetega toimetulek nõuab sügavamat arusaamist sellest, mis meid ees ootab. “Samuti peame mõistma, kuidas neid protsesse optimaalselt rakendada ja mida oodatakse tehnoloogiavaldkonna inimestelt tulevikus,” nendib ta.
Põhjamaades peab umbes 1200 omavalitsust suutma pakkuda kvaliteetset sotsiaalhoolekandeteenust. “Kujutage ette pensionäri kuskil Põhja-Rootsi külakeses, kust arsti juurde sõitmiseks tuleb ette võtta kümnete kilomeetrite pikkune teekond ja seda sageli vaid mõne proovi andmiseks või vererõhu mõõtmiseks,” toob Andersson näite. Sellistes paikades võib transpordiühendus olla kehv, arstiabi kallis või pole see üldse kättesaadav.
“Sellistes kaugetes nurkades lahendaksid probleemi näiteks digitaalsed ravikabinetid. Nendes kodulähedastes punktides saab patsient ise (vajadusel virtuaalse juhendaja abiga) proove anda, vererõhku mõõta ja muid lihtsamaid meditsiinilisi protseduure läbi viia,” kirjeldab Andersson. Ta lisab, et proovide tulemused ja muud andmed lähevad automaatselt andmebaasi, kus arst neile juurde pääseb ja virtuaalselt patsienti nõustada saab.
Virtuaalsed ravikabinetid töötaksid täpselt samamoodi kui tavalised arstikabinetid: patsient registreerib vastuvõtule, teeb vajalikud analüüsid, saab arsti konsultatsioonile ja talle määratakse ravi. Ühtlasi on patsientidel lihtsasti kasutatav esmane meditsiiniline varustus, mida õe või arsti virtuaalsel juhendamisel kodus kasutada.
“Digitaliseeritud protsess kahandab ravijärjekordi, muudab teenuse kõikjal ühtviisi kättesaadavaks, lühendab sõiduteekondi, hoiab kokku aega ja raha,” loetleb Andersson vaid mõned süsteemi eeliseid.
Mida me leiame Põhjamaade “tööriistakastist”?
Peagi on neljandik Põhjamaade elanikkonnast üle 65-aastased. Rootsis juba on. Anderssoni sõnul on muidugi hea, et inimesed elavad kauem, aga mõned neist vajavad rohkem tervishoiu- ja sotsiaalhooldust. On ka neid, kes jäävad terveks kuni kõrge eani, kuid mingit tuge võivad vajada nemadki.
“Oleme Põhjamaades esimesena tegelenud probleemiga, et üha kahanev tööealine elanikkond peab järjest rohkem inimesi ülal pidama. Nõudlus munitsipaalhooldusteenuste järele kasvab jätkuvalt,” räägib Andersson. “See on mitmest vaatenurgast arukas samm, et Põhjala regioon jätkab teerajajatööd selles, kuidas meie kogukonnad saaksid demograafiliste muutustega toime tulla, kasutades erinevaid digitaalseid ja kauglahendusi.”
Heaolutehnoloogia on igasugune tehnoloogia, mis ühel või teisel viisil parandab nende inimeste elu, kes seda vajavad. Tehnoloogiat kasutatakse puuetega inimeste või eakate turvalisuse, aktiivsuse, osaluse või iseseisvuse säilitamiseks või suurendamiseks. Põhjamaade Heaolukeskus tegelebki Anderssoni sõnul mitme hoolekandetehnoloogiaprojektiga.
Välja on töötatud n-ö tööriistakast, mis hõlbustab hoolekandetehnoloogiaprojektide elluviimist Põhjamaade omavalitsustes.
Heaolutehnoloogia näited:
– Turvalisuse suurendamiseks: valvesignalisatsioon, mobiiltelefon, GPS-funktsiooniga mobiilne signalisatsioon, videosisestussüsteem ja valve veebikaamera.
– Aktiivsemaks ühiskonnaelus osalemiseks: rulaatorid, elektrilised ratastoolid, kuuldeaparaadid, nägemisaparaadid, internetiteenused, videoside, meeldetuletuste tehniline tugi.
– Iseseisvamaks eluks: liikumisabivahendid, kognitiivsed abivahendid, nagu ravimite meeldetuletus, puldid teleri, valgustuse ja automaatuste kaugjuhtimiseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused (IKT-teenused) ja tooted, mis muudavad ostlemise, panga ja ametiasutustega suhtlemise lihtsamaks.
– Toeks lähedastele: IKT-teenused, mis toetavad suhtlust lähedaste või hoolekandetöötajatega, tõstukid, abimootorid manuaalsetele ratastoolidele ja liikumisandurid.
– Igapäevaelu toetamiseks: mobiilirakendused igapäevaelu toetamiseks, abivahendid kuulmis- või nägemispuudega inimestele. Piktogramme sisaldavad rakendused võivad aidata nõrgenenud kognitiivse funktsiooniga inimestel suhelda.
Tervishoid ja hooldus distantsilt
Põhjamaade hoolekandekeskus viis läbi uuringu, et leida häid näiteid digilahendustest, mis kohalikes omavalitsustes juba töös on.
Uuringu tulemusena valmis väljaanne “Tervishoid ja hooldus kauglahenduste kaudu”, mis sisaldab 24 praktilist näidet Põhjamaadest. Kõiki neid lahendusi on rakendatud, need on elanikele kohapeal kättesaadavad ja mis põhiline – on tõestatud, et need töötavad.
Need digitaalsed teenused on elanikele olulised, sest kõik 27 miljonit Põhjala elanikku puutuvad ühel või teisel hetkel mõne lahendusega kokku kas siis isiklikult, sugulase või muu lähikondse kaudu.
Saame tuttavaks Islandi “eriarstiga” AGNES
Kirkjubæjarklaustur on 600 elanikuga väike linn Lõuna-Islandil. Kohalik haigla teenindab suurt maapiirkonda, samuti suurt hulka turiste, kes igal aastal piirkonda külastavad. Arste on sinna keeruline värvata ja lühiajalised lepingud on osutunud väga kulukaks.
2013. aastast on Kirkjubaejarklausturi haigla kasutanud online-telemeditsiini programmi AGNES. Haiglas on täiskohaga arst ja õde, kes selle programmi kaudu patsiente nõustavad, nende analüüse koguvad ja meditsiinilist abi jagavad.
Haiglal on spetsiaalsed telemeditsiini seadmed koos digitaalsete HD-kaameratega kõrvade, kõri ja silmade kontrollimiseks. Samuti on olemas elunäitajate monitor, EKG, hingamisteede monitor, dermatoloogiakaamera ja digitaalne stetoskoop. Need võimaldavad õel patsiente monitoorida ja diagnoosida, vajadusel arstiga konsulteerides. Programmi abil on piirkonna tervishoid tõhusam ja kättesaadavam ning eriarstiabi maaelanikele lähemal.
Soome näide – vähiravi läbi interneti
Vähki põdevatel patsientidel on sageli väga palju küsimusi ning alati ei pruugi arst kättesaadav olla, kui mure lahendamist vajab. Soomes monitooritakse patsientide sümptomeid, enesetunnet ja elukvaliteeti digitaalselt.
Nii saab haiguse kulul paremini silma peal hoida ja haiguse ägenedes kiiremini reageerida. Ühtlasi saab arst või õde patsiendile nõu anda, kuidas tervise eest hoolitseda. Soomes on seitse ülikooli ja haiglat, kus digitaalne vähiraviteenus kasutusel on, Tamperes on sellega liitunud 1200 patsienti.
“Kui kõik viis Põhjamaad võtaksid need teenused kasutusele, oleksime väga heal kursil tervishoiu ja hoolduse tulevikuprobleemide lahendamise suunas,” ütleb Andersson kokkuvõtteks.
Käivitasime koostöös uudisteportaaliga Geenius, Norra suursaatkonnaga Eestis ja teiste Põhjamaade saatkondadega Eestis artiklitesarja, milles heidame valgust Põhjamaade tulevikumajandusele ning Eesti ja Põhjamaade vahelisele koostööle. Artiklid leiad veebilehelt https://ari.geenius.ee/blogi/pohjamaade-tulevikumajanduse-blogi/