Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ on jõustunud ning ELi liikmesriigid kohandavad praegu oma riiklikke energia- ja kliimakavasid kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks. Konverents annab võimaluse piirkondlikuks konsulteerimiseks ja kogemuste vahetamiseks uute kavade rakendamisel – seda nii valitsuste vahel kui ka ettevõtluse ja tööstuse kontekstis. Millised on muudatused regulatiivsel tasandil? Kas ettevõtted on muudatusteks valmis? Milline on tarbijate osa?
2019. aastal tegelevad Põhja- ja Baltimaad energia- ja kliimakavade koostamise ja kohandamisega juhtimismääruse alusel. 2030. aastat puudutavad kavad koostatakse Euroopa Komisjoni soovituste põhjal. Juhtimismäärus sisaldab kavandamis- ja aruandlusraamistikku 2030. ja 2050. aastaks. Sellega kaasneb vajadus piirkondlike juhtimis- ja planeerimiskonsultatsioonide järele. Isegi kui riiklike energia- ja kliimakavadega on 2019. aasta oktoobriks juba algust tehtud, on kogu see protsess Põhja- ja Baltimaade jaoks uus katsumus.
Praegu on Põhja- ja Baltimaad perioodi 2020–2030 algusjärgus. Valitsuste ning valitsuste ja huvirühmade (nagu tööstussektor ja vabaühendused) vahel käib avalik debatt selle üle, kuidas liikmesriigid ja tööstussektor põhimõtetes ja strateegiates orienteeruvad. Kogemuste jagamine nii piirkondlikul tasandil kui ka piiriüleselt on vajalik 2030. aastaga seotud probleemide lahendamiseks.
Konverentsil peetakse temaatilisi arutelusid järgmistes valdkondades:
- strateegiaalane koosolek, kus käsitletakse Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA), energeetika peadirektoraadi ja Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) vaatepunkti 2030. ja 2050. aastale;
- mõnede NB 8 riikide uuendused 2030. aastat puudutavates energia- ja kliimakavades, rõhuga energialiidu energia osale;
- väljavaated 2050. aastale ning tööstus- ja teaduskogukonna hinnang ELi strateegiale 2050. aastaks, sh NERi uus uurimisprogramm ja koostöö Baltimaadega;
- valitud strateegiad nagu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise / süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise strateegia, taastuvate energiaallikate strateegia ja energiatõhususe strateegia;
- pikaajaline väljavaade energiataristu väljaarendamiseks, energiaturgude ühendamiseks ja toimimiseks Põhja- ja Baltimaades;
- varustuskindlus 2030. aastal – kust saadakse elektrit? See võib osutuda võimaluseks uurida lähemalt elektrienergia pikaajalise varustuskindluse põnevat valdkonda ning tootmise piisavuse küsimust Põhja- ja Baltimaades
Praktilist
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Konverentsile saab registreeruda 20. oktoobrini (või kuni kohti jagub) SIIN.