Demokraatia on nagu õhk, mida hingame - reeglina ei teadvusta me seda igapäevaelus, aga kui hapnikku napib, halvab selle puudus meid tasapisi tervikuna. Tänapäeval ei mõisteta demokraatiat ainult klassikalise enamuse võimuna, vaid ka erinevate vabaduste ja väärtuste kaitsjana. Elujõuline ja arenev saab demokraatia olla vaid siis, kui kaitstud on sõna- ja meediavabadus, kohtuvõimu ja kodanikuühiskonna sõltumatus.
2017. aasta demokraatiaindeksi esimest viiest riigist neli on Põhjala riigid (Norra, Island, Rootsi, Taani). Põhjala ühiskondadele on iseloomulik usalduse kõrge tase ning Põhjala riikide demokraatiat on ajalooliselt paljuski mõjutanud kodanikeliikumised – tööliste, talupoegade liikumised, feminism jne. Hea arutelukultuur ja sõnavabadus tagavad inimestele turvatunde: oma arvamuse võib julgelt välja öelda. Rohujuuretasandi seisukohtadega arvestamine riigi poolt ning töö- ja eraelu tasakaalu loovate väärtuste toetamine on aidanud tõsta poliitilist usaldust kodanike seas. Samal ajal on uuringutes leitud, et seesama poliitiline usaldus tõstab ka tõenäosust, et kodanikud maksavad riigile makse – et oleks võimalik ellu viia seda, mis on inimestele endile oluline. Selle kõige juures on aga jätkuvalt ülioluline kodanikuaktiivsus. Kes kaitseb vabadusi väärtustavat demokraatiat, kui mitte meie ise - ning kuidas igaüks meist seda teha saab?
Klassikalisest esindusdemokraatiast, kus hääl antakse valimistel, enam ei piisa. Eesti 100. sünnipäeval on rõõm - aga üha enam ka kohustus - meelde tuletada president Lennart Meri sõnu, et demokraatia oma nõudlikkuses peab üha uuesti sündima päevast päeva. Või nagu ütleb demokraatiafestivalide võrgustiku üks algatajaid, Mads Randbøll Wolf: “Meid on taandatud tarbijateks samal ajal, kui peaksime olema kodanikud. Peame töötama selle nimel, et demokraatia oleks meie loomulik meeleseisund.”
Arvamusfestivali Demokraatia alal otsime üheskoos neid võimalusi ja konkreetseid väljundeid, kuidas saaksime valitsemiskultuuri ja kodanikuks olemise viise uueks luua.
Demokraatia alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kolm eesti ja neli inglise keeles:
Reedel, 10. augustil
- 12:00-13:30 Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane? (Korraldaja: Eesti NATO Ühing)
- 14:00-15:30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians? (Korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis)
- 16:00-17:30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship (Korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis)
- 18:00-19:30 Kes kaitseb enam maailmas demokraatiat? (Korraldaja: Eesti Välispoliitika Instituut)
Laupäeval, 11. augustil
- 12:00-13:30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida (Korraldaja: Karl Toomet)
- 14:00-15:30 Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized? (Korraldaja: Avatud Eesti Fond)
- 16:00-17:30 European Culture Capital 2024 - for Whom and Why? (Korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis)
Demokraatia ala on üks Põhjamaade Ministrite Nõukogu kingitusi Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks.