Rände ja lõimumisega seonduvad väljakutsed on jätkuvalt üheks põhiteemaks ühiskondlikus debatis nii Balti- ja Põhjamaade piirkonnas kui ka globaalselt. Põhjala on üks maailma enim lõimunud piirkondi ning Põhjamaade kogemus kinnitab, et inimeste vaba liikumine on üks olulisi arengu eeldusi. See on taganud inimestele paremad võimalused õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks oma Põhjala naabermaades. Uues olukorras, mille on toonud kaasa Covid-viiruse levikuga seotud piirangud, on piiriülene liikuvus ja sellega seonduvad väljakutsed muutunud veelgi aktuaalsemaks valdkonnaks, kus riikide ja omavalitsuste koostöö nõuab suurt tähelepanu ja pühendumist. Inimeste vaba liikumine on ka lähiaastatel seatud üheks Põhjamaade koostöö tähtsaimaks eesmärgiks, et tagada võimalus Põhjala piirkonnas vabalt ümber asuda, teha soovi korral mõnes oma Põhjala naaberriigis endale meelepärast tööd, seal elada ja tegeleda ettevõtlusega või õppida.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt aastateks 2019-2021 välja töötatud uus liikuvuse alane tegevuskava koosneb konkreetsetest projektidest ja programmidest, mis toetavad eraisikute vaba liikumist, samuti sisaldab see abinõusid vaba liikumise eelduste edasiseks arendamiseks ning Põhjala piirkonna ettevõtete paremaks lõimumiseks. Tänavusel rändekonverentsil leiavad käsitlemist järgmised teemad:
- Miks on liikuvus ja ränne kõigi riikide ja piirkondade jaoks olulised koostöövaldkonnad?
- Kuidas on piiriülene koostöö ja liikuvus mõjutanud Põhja- ja Baltimaade arengut?
- Kuidas teevad riigid koostööd piiriülese liikuvuse toetuseks Põhjamaades ja kas see võiks olla inspiratsiooni allikaks ka Balti riikidele?
- Kuidas on Covid-viiruse levik mõjutamas piiriülest liikuvust, millised on esimesed õppetunnid ja võimalikud lahendused uues olukorras?
- Millised võiksid olla rände tulevikusuunad ja kuidas puudutavad need Põhja- ja Baltimaade piirkonda?
Kõnelejad Põhjalast ja Baltimaadest räägivad konverentsil liikuvuse ja rände mõjudest sihtriikidele Põhjamaade kogemuste põhjal ning rände suundumustest Eestis, Lätis ja Leedus. Avaettekande peab professor Jussi Jauhiainen Turu Ülikoolist. Põhjamaade koostööst piiriülest liikuvust ja koostööd takistavate tõkete kõrvaldamisel räägib Põhjamaade Ministrite Nõukogu sekretariaadi osakonna juht Jonas Wendel.
Kui Eestis on viimastel aastatel toimunud selge rändepööre ning sisseränne on ületanud väljarände arvud, siis millised on praegu vastavad suundumused Lätis ja Leedus? Esimeses arutelus tutvustavad Baltimaade rändealaseid kogemusi akadeemik Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist ning professorid Zaiga Krisjane Läti Ülikoolist ja Donatas Burneika Vilniuse Ülikoolist. Soome Migratsiooniinstituudi direktor Saara Pellander juhib teist paneeli, mis käsitleb rände suundumusi ja uusi väljakutseid Põhjamaade piirkonnas ning lähemalt Eesti ja Soome vahel. Lühidalt tutvustatakse uut raamatut “Mobility, migration and transnational connections between Estonia and Finland” (toim. Rolle Alho & Kaja Kumer-Haukanõmm).
Konverents põhineb värskete akadeemiliste uuringute tulemustele ja kogemustele ning rände ja lõimumise ekspertide ettekannetele Põhja- ja Baltimaadest. Konverentsi eesmärgiks on tugevdada rändealast uuringutel põhinevat koostööd Põhja- ja Baltimaades, keskendudes teadmiste ja kogemuste vahetusele rände- ja lõimumisvaldkonnas ning aidates seeläbi kaasa Põhja- ja Baltimaade piirkonna jätkusuutlikule tasakaalustatud arengule. Konverentsi koostööpartneriteks on Eesti Välisministeerium, Eesti Sotsiaalministeerium, Taani saatkond Eestis, Soome Migratsiooniinstituut, Malmö Ülikooli Migratsiooniinstituut, Nordregio, Põhjamaade Heaolukeskus ja paljud teised asutused.
