Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt käima lükatud projekti “Farm-to-school“ ehk “Farmist kooli” n-ö kick-off-üritusel räägiti sellest, kuidas ehitada üles koolide ja väiketootjate vaheline koostöö, et koolitoit oleks valmistatud kohalikust toorainest. Kuigi projektile anti avapauk alles kuu tagasi, on ”Farm-to-school” projektijuhi ning Sustainable Gastro asutaja ja projektiarendusjuht Jennifer Avci sõnul Eestis juba olemas häid edulugusid, mida teistele eeskujuks tuua. Siinkohal mainib ta Tartu- ja Võrumaad, kus on juba praegu osa lastele pakutavast koolitoidust orgaaniline. “Siit edasi saab farmist-kooli visiooniga hästi töötada ja viia see tasemeni, kus valitsus saab luua omavalitsustele sellekohaseid toetusmeetmeid,” julgustab Avci.
Võrumaa edulugu innustab teisi
Võrumaa arenduskeskuse arendusnõuniku Aivar Nigoli sõnul on nende maakonna 45 haridusasutusest 19 saanud mahemärgise ehk vähemasti 20 protsenti kasutatakse mahetoorainet. “Juba 2020. aasta 18. septembril sõlmisid Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit kokkuleppe kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Peamiselt tähendab see koolide ja lasteaedade toidus mahetooraine kasutamise suurendamist,” räägib Nigol.
Tartumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Sven Tobrelutsu sõnul on neil praegu projekti käivitamisega kiired ajad, sest käimas on esimesed kaardistamised nägemaks, kes Tartumaa väiketootjatest suudaks pakkuda toiduaineid koolidesse ja lasteaedadesse. Samamoodi plaanitakse õige pea viia koolide, lapsevanemate ja tootjate hulgas läbi küsitlus. Koolidesse loodetakse projektiga jõuda järgmisel aastal.
“Eesmärk on tuua kohalik Tartumaal kasvatatud toit rohkem koolidesse ja lasteaedadesse, nii nagu see osades Tartu linna ja Tartumaa koolides juba on. Aga näha on, et arenguruumi nõudluse ja pakkumise omavahel paremini toimima saamiseks jagub,” sõnab Tobreluts.
Boonuspoolelt toob Tobreluts välja veel selle, et tänu lühikesele tarneahelale paisatakse õhku vähem CO2, sest toitu ei pea transportima Poolast või teistest Balti riikidest ja lisaks aitab see luua juurde kohalikke töökohti.
Mahetoiduga laste vaimset tervist turgutama
Kõige olulisem, mida programmiga saavutada tahetakse, on Tobrelutsu sõnul see, et laste vaimne ja füüsiline tervis paraneks ja oleks hea. “Tervislik mahetoit toetab väga palju laste vaimset tervist ja laste üldist heaolu. See on ka põhjus, miks koolid ja lasteaiad on valmis projektiga kaasa tulema. Tervislikult ja mitmekülgselt toituv laps on tervem ja jaksab rohkem liikuda, mis ongi kõige alus.”
Tobreluts lisab, et üks mõte, mida soovitakse tulevikus samuti realiseerida, on kooliaedade loomine, kus lapsed ise saadusi kasvatavad ja nende eest hoolt kannavad.
Eesmärgiks kohalike väiketootjate toetamine
Põhiline probleem on seni Nigoli sõnul seisnenud kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine väheses kasutamises maakonna avalikus toitlustamises. Avalik raha liigub piirkonnast välja, selle asemel et toetada kohalikke põllumajandusettevõtjaid ja suurendada nii kohalike tootjate konkurentsivõimet. “Mahetoodete kasutamine parandaks ühtegu nii maakonna üldist elukvaliteeti, suunaks elanikkonda tervislikumate valikute suunas, tõstaks kohalike ettevõtjate konkurentsivõimet kui ka parandaks maakonna mainet. Tervisliku toiduna käsitleme eelkõige mahetoodangut, mis on kontrollitud tootmisest,” selgitab ta.
Just see on ka Avci sõnul kõige olulisem punkt, mis peab lahenduse leidma, sest seni on taoliste tegemiste juures suurimaks komistuskiviks olnud väiketootjate ja omavalitsuste vaheline suhtlemine.
Igasse valda oma logistikakeskus
“Tuleb välja mõelda, kuidas jõuda kokkuleppele ja sellise suhtlemiseni, kus kooli haldavad omavalitsused ja väiketootjad saavad kõik üksteist toetada. Kui näiteks on vaja kümme kilo porgandeid ühte kooli saata, siis võiks need porgandid kokku tuua ka mitmelt tootjalt, kui ühel parasjagu sellist kogust ei ole,” toob Avci näite.
Nigol lisab, et täna takistab maheda tooraine laialdast kasutamist koolikokkade, direktorite, majandusjuhatajate, lapsevanemate ning laste vähene teadlikkus maheda põllumajanduse eelistest, võimalustest ja mõjust inimeste tervisele. “Samuti eelarvamused seoses maheda tooraine kättesaadavuse ja kõrge hinnaga. Niigi ülekoormatud kokkadel pole ei aega ega ressurssi, et maheda tooraine põhjal koostada uusi retsepte ja menüüsid, mis vastaksid riiklikult sätestatud energia- ja toitainete sisalduse normidele,” kirjeldab Nigol.
Aivar Nigoli sõnul on suur väljakutse ka logistika paika saada. (C)Foto: Erakogu
Ta lisab, et Setomaa Liit MTÜ on praeguseks läbi viinud kolm koostööprojekti, millest esimesed kaks olid suunatud teadlikkuse tõstmisele tervislikest toiduvalikutest, mahetootmise eelistest, mõjust keskkonnale ning elanikkonna tervisele. Lasteasutuste kokad said praktilisi tööriistu, nagu menüüvihik ja koolitustelt saadavad näpunäited, mahetoidu osakaalu suurendamiseks.
“Kolmas projekt oli suunatud toimiva koostöövõrgustiku ja ühistegevuse arendamisele kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste vahel, millega tagatakse maheda tooraine osakaalu kasv Võru maakonna lasteasutuste toitlustuses.”
Maailma Looduse Fondi Rootsi SchoolFood4Change projektijuhi Ulrika Backlundi sõnul puudub väiksematel kohalikel tarnijatel sageli võimalus tarnida toitu igasse kooli eraldi, kuid kaupade koordineeritud jaotamise korral on neil vaja tarnida vaid ühte kohta – jaotuskeskusesse. “Seda kaupade koordineeritud jaotamise meetodit kasutatakse paljudes Rootsi omavalitsustes. Üks näide on Karlstadi vald, kuid paljud teised omavalitsused töötavad sama meetodiga,” selgitab Backlund.
Eeskujuks Kopenhaageni kool
“Mahe ja Muhe” projekti eestvedajad koos Võrumaa Arenduskeskuse ja maakonna kõikide valdade esindajatega käisid ühisel õppereisil Taanis ja Rootsis, mille eesmärgiks oli uurida toitlustuse korraldust ja mahetoidu kasutamist sealsetes koolides ja lasteaedades. “Külastati Kopenhaageni kooli, kus toidu valmistamiseks kasutati 97 protsenti mahetoorainet, mis on valdavalt kohalike põllumajandusettevõtjate poolt kasvatatud ehk umbes 150 kilomeetri raadiuses,” räägib Nigol.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi toel soovitakse 2023. aasta kevadel teha jätkukülastus Taani ja Rootsi, et tutvustada Võru maakonna võtmeisikutele sealset kogemust.
Rootsi edulood
“Meil ei ole küll Põhjamaades veel sellist üleriigilist väiketootjalt-kooli programmi, kuid on mõningad omavalitsused, kes on seda juba mõnda aega teinud,” sõnas Avci.
Rootsis Marki vallas pakutakse lasteaia- ja koolilastele iga päev üle 6000 lõunasöögi. Siin on Backlundi sõnul suur potentsiaal kasutada toitu säästvat arengut käsitleva hariduse osana. “Mõned aastad tagasi, kui vald uuendas muuhulgas veise- ja sealiha hankelepinguid, kirjutati hankedokumentidesse, et seal peaks nii toitlustajatel kui ka kooliõpilastel olema võimalus tarnija taluga tutvuda,” toob ta näite. Nii said õpilased külastada farme ning tootjad omakorda 2-3 korda aastas käia koolis lastele toorainetest rääkimas.
Lisaks korraldatakse iga-aastaseid toidumesse ja mõeldakse, kuidas saab kohalikke tootjaid ja tarnijaid kaasata munitsipaaltoiduhangetesse.
Sven Tobreluts usub, et laste menüüvaliku tegemisse kaasamine aitab juurikad isuäratavaks muuta. (C)Foto: Erakogu
Järgmine samm: koolisööklast saab restoran
Nigol ja Tobreluts lausuvad kui ühest suust, et uute väljakutsete hulka kuulub muuhulgas pilootprojekt, millega tahetakse koolisöökla muuta hoopis restoraniks. “Tahame lapsi kaasata menüüvaliku protsessi ja nendega koos välja mõelda, kuidas juurikad lastele isuäratavaks muuta,” selgitab Tobreluts. Sööklast restoraniks muutumine tähendab aga peamiselt seda, et jääb ära toidu raiskamine. Lapsed saavad ise valida, mida ja kui palju taldrikule tõstavad.
Lisaks on mõte tuua kohalikud toidutootjad koolidesse nn turule oma saadusi tutvustama ja müüma. “Sellise õunte, pirnide, kasvõi kaalikate müügiga tahame mõlemad osapooled veelgi rohkem omavahel kokku tuua,” selgitab Tobreluts.
Ta lisas lõpetuseks, et loodetavasti on Tartumaal enamus haridusasutustest programmiga liitunud 2024. aastaks, mil Tartu koos Lõuna-Eestiga kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit. “Kestlik majandamine on ka kultuuripealinna programmis olulisel kohal.”
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis on Uue Põhjala Toidu liikumise tutvustamise ja ühiskonnas kohaliku toidu väärtustamisega tegelenud juba 2007. aastast.
“Farmist kooli” projekti “BSR Food Coalition” kaasrahastab Euroopa Liit programmi “Interreg Baltic Sea Region program” raames.
Käivitasime koostöös uudisteportaaliga Geenius, Norra suursaatkonnaga Eestis ja teiste Põhjamaade saatkondadega Eestis artiklitesarja, milles heidame valgust Põhjamaade tulevikumajandusele ning Eesti ja Põhjamaade vahelisele koostööle. Artiklid leiad veebilehelt https://ari.geenius.ee/blogi/pohjamaade-tulevikumajanduse-blogi/