Arvamusfestival 2018: Kas Põhjamaad on Eestile eeskujuks ka täna?
Aeg: 10. august, 14:00-15:30
Koht: Paide
Kevadel läbi viidud arvamusküsitlus näitab, et 91% eestlastest peab koostööd Põhjamaadega oluliseks või väga oluliseks ning enamik sooviks seda veelgi tugevdada. Aga kas Põhjamaad on Eestile eeskujuks ka täna? Kas omavahelist koostööd oleks vaja kaasajastada, ja kui see nii on, siis kuidas? Mida Eestil on pakkuda tulevaseks koostööks? Kas piirkonna hääl on rahvusvahelisel tasandil paremini kuuldav kui koostöö Põhjamaadega tiheneks võrreldes praegusega veelgi?
Kai Klandorf
Vabaühenduste Liit, juhataja
Kai on Vabaühenduste Liidu juhataja. Varem on ta töötanud Eesti Väitlusseltsis rahvusvaheliste projektide juhina ja esindab seltsi globaalse väitlushariduse assotsiatsiooni IDEA nõukogus, kus kannab ka presidendi rolli. Kai on töötanud õpetajana Leie põhikoolis ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Tervise Arengu Instituudis vedas Kai ühte suurimat tõenduspõhist universaalennetuslikku programmi. Lisaks panustab ta argumenteeritud ühiskonna arengusse koolitajana sotsiaalses ettevõttes SpeakSmart. Kai leiab, et Eesti suurim väärtus on aktiivne kodanik, kes on valmis panustama ja ühiselt tegutsema, leidmaks lahendusi ka kõige keerukamatele väljakutsetele.
„Rohujuure tasandi osalemiseks on suurel hulgal erinevaid viise – kui ma näen, et minu kodukandis on miski paigast ära, saan jagada oma kohaliku omavalitsuse vastava ametnikuga või siis valitud esindajaga ideid, et kuidas saaks asju paremaks teha. Kui ma tahan mingi tegevusvaldkonna tegevusele kaasa aidata, saan annetada oma vaba aega või raha ühingule, kes selles valdkonnas tegutseb. Kui ma näen, et midagi võiks olla paremas korras, saan võtta kätte ja ka ise luua ilu nagu nt seda tegi Lasnaidee https://tallinn.postimees.ee/2901321/lasnamaelased-kutsuvad-treppe-varvima. Eesti väikeses riigis on väga palju võimalusi oma heaolu parandamiseks ja rohujuure tasandil osalemiseks.“
Taavi Rõivas
Riigikogu liige
Taavi Rõivas on Riigikogu liige, Eesti Vabariigi peaminister aastatel 2014-2016 ning Eesti Vabariigi sotsiaalminister aastatel 2012-2014. Peaministrina pidas Rõivas Eesti ja Põhjamaade koostööd oluliseks, tähtsustades seda nii küberkaitse-, transpordi- kui energia valdkonnas. Eesti Reformierakonna esimehena tõi Rõivas 2015. aastal käibesse narratiivi Eestist kui Uuest Põhjamaast.
Christer Haglund
Põhjamaade Ministrite Nõukogu, direktor
Christer Haglund on Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor aastast 2015. Soome rootsikeelses kogukonnas sündinud Haglund õppis Åbo Akademi Ülikoolis Turus kirjandusteadust, politoloogiat ja rootsi keelt. Pärast õpinguid alustas ta ajakirjanikukarjääri kohalikus ajalehes, kust suundus aga peagi Soome välisministeeriumi pressiosakonda.
Aastate jooksul tõusis ta välisministeeriumis avalike suhete juhiks, vastutades muu hulgas Soome Euroopa Liidu eesistumise ajal meediasuhete eest. Pärast 14 aastat välisministeeriumis kutsus Finnair Haglundi 2000. aastal korporatiivkommunikatsiooni asepresidendiks ja juhatuse liikmeks. 2011. aasta sügisest kuni eelmise aasta sügiseni tegutses Haglund Soome Messide tegevjuhina.
Milline on sinu nõuanne – kuidas saab igaüks demokraatias osaleda?
“Valimas käimine on mõistagi oluline, ent isiklik suhtlus kandidaatidega enne ja pärast valimisi on samuti väga kasulik. Neile kirjutamine on hea, silmast-silma kohtumine veelgi parem. Iseäranis südamelähedase teema korral saab osaleda ja toetada sellega seotud liikumist. Ülim viis demokraatias osalemiseks on muidugi ise valimistel kandideerida.”
Kirsti Narinen
Soome suursaadik Eestis
Olen Soome diplomaat ja olnud Soome suursaadik Tallinnas neli aastat. Minu ametiaeg lõpeb selle kuu lõpus. Olen olnud Eestis suursaatkonnas tööl ka aastatel 1993–1998. Esimest korda käisin Tallinnas tööreisil 1986. aastal – tollal Leningradi peakonsulaadi viisaametnikuna. Peterburis töötasin taas 1990.–1992. aastal. Niisiis olen juba üle 30 aasta jälginud Läänemere selle kandi elu. Vahepeal töötasin (aastatel 2004–2008) Soome suursaatkonnas Sloveenias. Olen abielus – abiellusime, muide, Tallinna toomkirikus – ja meil on kaks teismelist last. Ka abikaasa on elanud Tallinnas aastaid, ta räägib eesti keelt ja on ehitanud Tallinnasse mitmeid objekte. Seega on kogu meie pere talsingilased.
Oma töös pean oluliseks kvaliteetset juhtimist, tööheaolu ja strateegilist planeerimist. Nende tulemuseks on viljakas töö ja kollektiivi hea vaim. Need kõik on väga põhjamaised väärtused.
Demokraatiat edendan igapäevavestlustes poliitilistel ja väärtustega seotud teemadel oma laste ja nende sõpradega. Noorte ühiskondlikud oskused on head ja neis on vaja tekitada arusaam, et mõjutamine tähendab hääletamist, aga ka ühiskondlike asjade üle juurdlemist.