Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmist "Uus Põhjala Toit" rääkides tõi Magnus Gröntoft välja, et programmi raames tutvustatakse Põhjala toitu paljuski läbi Põhjala looduse omapära, mis mõjutab nii toitu kui toidukultuuri ning muudab seega Põhjala toidu huvitavaks ja atraktiivseks kogu maailmale. Programmile panid aluse kokad, kes koostasid Põhjala toitu kirjeldavatest väärtustest manifesti, millega teised toidusektori osapooled kiiresti kaasa läksid. Programmi puhul on olulised väga lihtsaid sõnumid - puhas loodus, lihtsus, värskus.
Kaasata noored ja alustavad ettevõtted
Mõlemad Põhjamaade eksperdid jagasid nii positiivsetest kui ka negatiivsetest kogemustest lähtuvalt praktilisi nõuandeid, mida ühe toiduprogrammi koostamisel arvesse võtta ja milliseid osapooli kaasata.
Näiteks pidi Põhjala toidu programm muutma esialgset suunda, et eesmärke paremini saavutada, kaasates toiduvaldkonna erinevaid gruppe. Kui esialgu keskenduti peamiselt Põhjala kui kõrge gastronoomiatasemega piirkonna turundamisele ning tegevustele, mis olid suunatud ainuüksi kulinaaria tipule (kokkadele, fine-dining restoranidele, toidudisaineritele jne), siis paari aasta möödumisel hakati aktiivsemalt kaasama ka teisi toiduvaldkonna tegijaid - tootjaid, tooraine kasvatajaid, terviseedendajaid, koolide ja lasteaedade toitlustajaid jne.
Programmi "Uus Põhjala Toit" eksperdid soovitasid kaasata tegevustesse rohkem noori ja valdkonnas alustavaid ettevõtteid, kellel on uudne maailmanägemus ja rikastavaid ideid, mis arengule kindlasti kasuks tulevad.
34% suurenenud eksport ja 10 000 uut töökohta
Rootsi toiduprogramm langes alguses mõningase kriitika alla. 2008. aastal seati eesmärgiks tõusta 2020. aastaks parimaks kulinaariamaaks Euroopas. Kaheldi, kas plaanitavad investeeringud programmi elluviimisel tasuvad end ära. Kriitikast lähtuvalt kaasati jõuliselt toiduvaldkonna erinevaid osapooli eesmärkide saavutamiseks. Tänased faktid räägivad enda eest - Rootsi toidusektori eksport on suurenenud 34%, loodud on ligikaudu 10 000 uut töökohta ja turistide kulutused toidule on suurenenud 30% võrra. Nüüd leiab ligikaudu 80% rootslastest, et kohaliku toidu kvaliteet on viimaste aastatega palju paranenud ning seda hinnatakse väga kõrgeks.
Ümarlaua arutelul tõdeti, et Eesti ja Põhjamaade vahel leidub palju sarnasusi nii looduse kui ka laiemalt kultuuriliselt ning Põhjamaade kogemustest on ka Eesti toidu ja toidukultuuri edendamisel võimalik eeskuju võtta. Samuti väljendati lootust Põhjamaadega koostööd teha.
Kohtumisel arutleti ka Eesti võimalikku ühinemist toidukultuuri programmiga "Uus Põhjala Toit" juhul, kui sellega otsustatakse uuel perioodil jätkata.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest osales ümarlaual nõunik Grete Kodi.