Alustatavates projektides uuritakse viiruse seoseid eri teguritega, alates raseduse kulgemisest suitsetamise ja vaimse haavatavuseni. Eesmärk on luua olemasolevate terviseandmete põhjal uut teadmust, mis võimaldaks COVID-19 pandeemiaga võidelda.
Põhjamaade ja Eesti teadlased osalevad ühisalgatusena sündinud projektis, millele on tagatud rahastus ligi 53 miljoni Norra krooni ulatuses.
NordForski juht Arne Flåøyen rõhutab, et Põhjamaadel on COVID-19-uurimustes ainulaadne positsioon. „Praegu on algatatud palju COVID-19-teemalisi uurimusi, millest suur osa keskendub viirusele endale ning vaktsiini ja ravimeetodite arendamisele. See on teadus, mida saab teha kõikjal maailmas. Meil NordForskis on oma teadusnišš, mis toob kasu just Põhjamaadele. Seega on meie eesmärk toetada teadustegevust, mida saab teha Põhjamaades, kuid mis on väärtuslik kogu maailmale.“
Raseduse ja COVID-19 uurimine
Ühes projektis uuritakse raseduse kulgu, sest seni on raseduse ja COVID-19 seoseid uuritud vähe. Paljud riigid on kaasanud rasedad naised suure riskiga valimirühma, lähtudes profülaktilisest printsiibist, ja soovitanud neil vältida kokkupuudet COVID-19 viirusega. Eriti raseduse lõpuetapis.
Teadlased uurivad, kas COVID-19 mõjutab rasedaid naisi tõenäolisemalt kui viljakas eas naisi, kes ei ole rasedad, ja seda, kas neil tekib suurema tõenäosusega raske haigus või hospitaliseerimisvajadus. Projektis keskendutakse ka küsimusele, kas raseduse ajal COVID-19 viirusega nakatumine suurendab komplikatsioonide, näiteks nurisünnituse riski, ja kas ema haigus võib mõjutada loodet.
Teadustööd võimaldavad rahastajad
COVID-19 teadusprojekte rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu alluvusse kuuluv NordForsk koos eri riiklike teadusagentuuridega Põhjamaades ja Eestis: osalevad Rootsi Teadusnõukogu, Soome Akadeemia, Taani Innovatsioonifond, Norra Teadusnõukogu, Islandi Teaduskeskus (Rannis) ja Eesti Teadusagentuur.
Põhjamaade uurimisprojektid COVID-19-ga seotud terviseandmete kohta
NordForskile esitati 17 nõuetekohast taotlust, mida hindas rahvusvaheline ekspertkomisjon. Välja valiti viis projekti, millest igaühte rahastatakse ligi 10 miljoni Norra krooniga.
Rahastuse saanud projektid (inglise keeles)
Riskirühma kuuluvate inimeste psüühikahäirete trajektoorid COVID-19 olukorras viie rahvuse näitel
• Projektijuht: Unnur Valdimarsdóttir, Islandi Ülikool
• Teised osalevad asutused: Karolinska Instituut, Taani pealinnapiirkond, Säästva Arengu Uuringute Instituut, Oslo Ülikool, Tartu Ülikool
Suitsetamise paradoksist COVID-19 etioloogias populatsioonipõhistel valimitel
• Projektijuht: Maria Rosaria Galanti, Karolinska Instituut
• Teised osalevad asutused: Soome Tervise ja Heaolu Instituut, Norra Rahvatervise Instituut
SCOPE – Skandinaavia uurimused COVID-19 ja raseduse seostest
• Projektijuht: Siri Eldevik Håberg, Norra Rahvatervise Instituut
• Teised osalevad asutused: Karolinska Instituut, Kopenhaageni Ülikool, Bergeni Ülikool, Statens Serumi Instituut
Andmevoogude ja matemaatiliste mudelite ahelate kasutamine COVID-19-ks ja tuleviku pandeemiateks valmistumisel ning otsuste tegemisel nende kontekstis
• Projektijuht: Tom Britton, Stockholmi Ülikool
• Teised osalevad asutused: Soome Tervise ja Heaolu Instituut, Norra Rahvatervise Instituut, Rootsi Rahvatervise Agentuur, Norra Andmetöötlusuuringute Keskus, Telenor, Oslo Ülikool, Aalto Ülikool, Tampere Ülikool
Põhjamaade ühine terviseregistrite võrgustik COVID-19 epidemioloogia uurimiseks
• Projektijuht: Morten Andersen, Kopenhaageni Ülikool
• Teised osalevad asutused: Oslo Ülikool, Uppsala Ülikool, Strathclyde'i Ülikool