Puuetega inimesed on kriiside, hädaolukordade ja katastroofide ajal võrreldes teiste ühiskonna liikmetega ebavõrdselt mõjutatud. Sellisel puhul aitab koordineeritud kommunikatsioon suurendada usaldusväärsust, vähendada ebaselgust, piirata kuulujuttude levikut ja annab avalikkusele volitused aidata kaasa kriisi ohjamises.
17-18. septembril toimunud Põhja- ja Baltimaade puudepoliitika teemalisel kohtumisel tehti mitmeid ettepanekuid, mida kriisideks valmisolekuks ja ettevalmistuse kaasavaks muutmiseks arvesse võtta.
- Erinevate osapoolte koostöö ja osalemine planeerimises ja valmisolekus
- Info ja kommunikatsiooni kättesaadavus kõigile
- Ohutusmeetmed peaksid olema universaalselt disainitud – näiteks kas varjend on ligipääsetav ratastooliga inimesele?
- Tõhusam koostöö ametiasutuste vahel
- Kohalike omavalitsuste tasandil oodatakse valitsuselt rohkem regulatiivset, metoodilist ning ka analüütilist tuge
- Oluline on tugevdada kohalike organisatsioonide võimekust, et neil oleks suutlikkust puuetega inimesi toetada
- Peale kriisi toimumist on ülioluline selle hindamisprotsess ja tagajärgede analüüs
Kohtumisel arutleti mitmete konkreetsete näidete üle, nagu Ukraina sõda, Covid-19 pandeemiast saadud õppetunnid ja kriisikommunikatsioon Islandi vulkaanipursete ajal.
Korraldasime kohtumise Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja-Baltimaade sotsiaal- ja tervishoiualase koostööprojekti raames ning see on osa Rootsi eesistumise programmist Põhjamaade Ministrite Nõukogus 2024.aastal.