I paneelarutelu: „Koos üksinda: noorte täiskasvanute üksildus“
Vestluse juht: Jonas Keiding Lindholm, mõttekoja Mondag Morgen mõjujuht, Taani
Osalejad: Anni Marquard, digipedagoogika keskuse asutaja ja tegevjuht, Taani
Ott Oja, Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) tegevjuht, Eesti
Dina Smoljakova, loovterapeut/sotsiaaltöötaja, MTÜ Papaver, Eesti
Katariina Järve, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees, Eesti
Vestluse käigus arutleti, kuidas pärast COVID-19 pandeemiat on noorte täiskasvanute seas märgatavalt suurenenud vaimse tervise probleemid. Pandeemiast põhjustatud isolatsioon, ebakindlus ja häired on oluliselt mõjutanud selle vanuserühma vaimset heaolu, mis on viinud noorte ärevuse, depressiooni ja muude vaimse tervise probleemide suurenemiseni. Ekspertide sõnul muutuvad noorte täiskasvanute vaimse tervise probleemid aja jooksul mitte ainult sagedasemaks, vaid ka tõsisemaks. Ilma õigeaegse sekkumiseta võivad vaimsed probleemid eskaleeruda, mille tulemuseks on pikaajalised negatiivsed tagajärjed nii isiklikus kui ka tööelus.
Jutuajamise käigus rõhutati, et vaimse tervise alase toetuse pakkumine varases eas on oluline, vältimaks hilisemat probleemide süvenemist tõsisemateks seisunditeks. Varajane sekkumine hariduse, nõustamise ja tugisüsteemide kaudu aitaks noortel arendada vastupidavust ja toimetulekustrateegiaid, mis on vajalikud probleemide lahendamiseks, enne kui need muutuvad üle jõu käivaks.
Lisaks tõdeti, et üha enam on näha korrelatsiooni suurenenud digiseadmete kasutamise ja suurenenud üksindustunde vahel, eriti noorte täiskasvanute seas, kes tuginevad sidemete loomiseks suuresti sotsiaalmeediale ja veebisuhtlusele.
II paneelarutelu: „Diginomaadid ja muud rände superkangelased“
Vestluse juht: Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige
Osalejad: Piret Hartman, regionaalminister, Eesti
Jussi Jauhiainen, professor, Turu Ülikool, Soome
Ave Lauren, rändepoliitika analüütik, OECD tööhõive, töö- ja sotsiaalküsimuste direktoraat, Eesti
Teise paneeli teemaks olid digitaalne üleminek ja selle mõju rände ja liikuvuse muutustele. Paneelis arutati, kuidas digitaalne üleminek kujundab rännet nii riikide vahel kui ka riikide sees, kuidas ja mil viisil võib digitaliseerumine soodustada etnilist integratsiooni vastuvõtvates riikides ning riikidevahelisi suhteid rändajate ja päritoluriikide vahel. Digitransformatsioon on oluliselt mõjutanud inimeste tööelu, liikuvust ja rännet ning Covid pandeemia soodustas seda protsessi veelgi: interneti, mobiilsidevõrkude ja muude suhtlusvahendite kaudu perekondade ja sotsiaalsete võrgustike rühmadega ühenduse hoidmine on muutunud uueks normiks.
Digitaalsete vahendite ja kommunikatsioonivõimaluste teke on tugevalt mõjutanud üleminekut rändelt liikuvusele: kaugtöö avas uued võimalused jääda ühte piirkonda (kodumaale või mujale) või töötada kaugtööga välismaal; täna saavad tööandjad tänu digitaalsetele vahenditele paigutada töötajaid erinevatesse piirkondadesse. Digitaalsed nomaadid - uus kaugtöötajate kogukond, mis tekkis alates digitaalse transformatsiooni algusest 2010. aastatel ja suurenes Covid-perioodil, on tänaseks koondunud üle maailma digitaalsesse keskusesse.
Digitaliseerumine on toonud kaasa ka paremaid võimalusi piirkondlikuks arenguks riikide sees. Tugevama digiühiskonna loomine tänu parematele internetiühendustele annab suuremad võimalused võrdseks piirkondlikuks arenguks. Lisaks positiivsetele võimalustele toob see kaasa ka murekohti ja küsimusi: vaimne tervis, pendelränne, teise kodu omamine (kohalik omavalitsus ja maksuküsimused), mitmed teenused jne. Teatud mõttes võib digitaliseerimine tuua kaasa ka negatiivseid probleeme, näiteks erinevate elanikkonnarühmade probleemid, mis on seotud erinevate info-ja uudiskanalitega, võltsitud ja kallutatud uudistega. Samuti kerkib olulise teemana tasakaalustatud ühiskonna ülesehitamine arvestades põlvkondade erinevusi digitaalsete vahendite kasutamisel.
III arutelu: „Katkestame vaikuse: meeste vaimne tervis“
Vestluse juht: Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse programmi koordinaator
Osalejad: Joonas Kekkonen, meeste vaimse tervise Miessakit arendus- ja haridusjuht, Soome
Are Saastad, meeste ressursikeskuse Reform peadirektor, Norra
Ott Oja, Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) tegevjuht, Eesti
Martin Odh, Psühhosotsiaalse tugiüksuse juht (Killar.se MÄN), Rootsi
Pärastlõunane, eriti palju kuulajaid kogunud sessioon „Katkestame vaikuse: Meeste vaimse tervise probleemid“ tõi fookusesse kui oluline on meeste jaoks töö- ja pereelu kõrval ka tugevate sõprussuhete ja hobitegevustega seotud võrgustike loomine ja hoidmine.
„Räägi sõbraga!“ soovitas üks esinejatest Martin Odh (MÄNi psühhosotsiaalse tugirühma juht). Kõik arutlejad olid ühel meelel, et saun või jalutuskäik nädalavahetusel koos hea sõbraga, kes on valmis kuulama, võib luua turvalise keskkonna ja pakkuda esmast abi inimesele, kes maadleb erinevate igapäevaelu, suhete, tervise või tööga seotud probleemidega. Nad tõid välja, et meestel on sageli lihtsam avaneda juhuslikes olukordades, kui nad ei ole otsese surve all rääkida.
Arutelu peamine järeldus oli, et oluline on katkestada meeste vaimse tervisega seotud vaikus. Kui mehed tunnevad, et neil on õigus otsida abi, tunnistada oma emotsioone ja osaleda avatud vestlustes, siis saame ka luua toetavama ja kaasavama ühiskonna.
IV arutelu: „Kas liha(pall) tapab rohepöörde?“
Vestluse juht: Madis Tilga, Eesti kliimaministeeriumi rohereformi nõunik
Osalejad: Maija Kale, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Läti esinduse nõunik
Petri-Jaan Lahtvee, ÄIOtechi kaasasutaja ja ettevõtja, Eesti
Nesli Sözer, Soome tehnoloogiauuringute keskuse VTT juhtteadur
Tea Danilov, Eesti riigikogu Arenguseire Keskuse tegevjuht
Roheline üleminek on liikumine, mis on täis ootusi ja lootusi, hõlmates inimeste isiklikke harjumusi, kusjuures sageli võivad keskkonna säästmiseks vajalikud muutused tunduda meile loobumisena kalliks peetavatest asjadest. Paneeldiskussioonis uuriti, kuidas saaks keskkonnasäästlik üleminek toimuda ilma inimeste igapäevaseid harjumusi oluliselt häirimata. Arutelu keskendus sügavuti toiduainete töötlemisse, süsiniku jalajäljesse ja säästvasse toidutootmisse, jõudes ühele peamisele arusaamale: jätkusuutlikkus eeldab, et kõik meie ümber, sealhulgas õhk, pinnas, vesi, põllumajandus ja inimeste tervis, peab jääma või muutuma terveks.
Praegune ülemaailmne toidusüsteem töötati välja, kui maailma rahvastik oli umbes 4 miljardit inimest, kuid täna püüab sama süsteem ikka veel toita elanikkonda, kes on nüüdseks kasvanud 8 miljardini. Põllumajandus hõlmab 40% maailma maast ning on vastutav 30% maailma süsinikdioksiidi heitkoguste ja 70% magevee kasutamise eest. Lisaks sellele tarbitakse 40% maailma antibiootikumide tarbimisest loomakasvatusettevõtetes, kusjuures need antibiootikumid satuvad pinnasesse ja vette ning jätkavad ringlemist toiduainete tootmisahelas. Maa muutmine toiduainete tootmiseks on kõige olulisem bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustaja, kuid samas langeb meie toidu toiteväärtus jätkuvalt.
Arutelus käsitleti võimalusi toiduainete tootmisest tulenevate kahjude vähendamiseks eelkõige toitumistavade muutmise kaudu. Kuna toit ja toiduharjumused on sügavalt seotud ka kultuuri, sissejuurdunud mälestuste ja käitumisharjumustega, võib muudatuste tegemine toitumises olla keeruline. Seetõttu peavad uued toitumisviisid olema ohutud, maitsvad ja taskukohased, jäljendades võimaluse korral tuttavaid tooteid, kuid neid tuleb töödelda, et suurendada nende toiteväärtust.
Meetmed, mis on vajalikud rohelise ülemineku toetamiseks, toovad kaasa ka muutused majandusmudelites ja eetikas. Me peame mitmekesistama nii oma toitumist kui ka toiduainete tootmismeetodeid, laiendama oma teadmisi toidu, selle töötlemismeetodite ja toitumisvõimaluste kohta ning pakkuma uusi käitumismudeleid toidu tarbimiseks. Tarbijate käitumise muutudes arenevad ka ärimudelid, mis aitavad viia jätkusuutlikuma tuleviku poole ja toetavad rohelist üleminekut.
Vaata festivali pilte siit (fotograaf Ken Mürk)
Arutelud on järelvaadatavad Youtube kanalis järgnevatel linkidel:
1. https://youtu.be/HV22DB2LkeA?si=ZKZcLsmUCinwEmyC
2. https://youtu.be/qNpQ3t_jQl8?si=ytEVs3wAYzqbQrlk
3. https://youtu.be/gUsNr1zim8M?si=aN4049eDpbuYzRPB
4. https://youtu.be/GgBhFrdNRF4?si=Tp2xTZL_somSk2EG