Viimasel ajal on meie regioonis esile kerkinud mitmeid teravaid probleeme. Lisaks võttis võimust koroonakriis. Kas tõesti on just praegu hea aeg tegeleda kooliprobleemidega?
Just nii. Iga lapsevanem teab, et hea haridus on inimeste parim kaitse igasuguse kriisi eest. Kuid kas koolid annavad tänapäeval sellist haridust? Aasta tagasi külastas Narvat tuntud Eesti sotsioloog Ülo Vooglaid. Kohtumisel küsiti temalt, kuidas hindab ta kaasaegse koolihariduse kvaliteeti. „Haridus – see on ime, mida ei saa „anda“. Anda saab ainult eeldused selleks, et lapsed sooviksid ja oskaksid õppida. Seni, kuni seda ei ole, ei saa ka meie haridussüsteemiga rahul olla. Samas ei ole ma kuulnud, et ka kusagil mujal – Ameerikas või mõnes muus riigis – rahul ollakse. See on üleüldine probleem, mille lahendamisega tuleb tegeleda“, vastas Vooglaid. Meie elu on muutunud keeruliseks. Sotsioloogid räägivad, et juba varsti ei saa ükski inimene õppida üht ametit kogu eluks. Selleks, et olla kasulik ühiskonnaliige, tuleb kogu elu jooksul oma teadmisi uuendada. Sotsiaalne vastutustunne, uudishimu, oskus ja soov õppida – kõik need omadused peavad koolilõpetajatel olemas olema, et meie ühiskond tervikuna oleks edukas. Kahjuks ei ole see täna nii.
Näiteks on Eestis praegu umbes kümme tuhat noort inimest, kelle Sotsiaalministeerium on nimetanud „kadunud noorteks“ – nad ei taha õppida ega tööd teha. See on vaid üks signaal sellest, et kool tervikuna ei reageeri küllalt kiiresti tänapäeva ühiskonna väljakutsetele. Kuid tuleviku kooli head alged on Eestis täna juba olemas ning nendest me oma projektis räägimegi.
On veel üks teema, mida arutatakse sama tihedalt ja kirglikult nii eesti- kui ka venekeelsetes meediaväljaannetes: milline peab olema õppekeel koolides? Kas vene kool tuleb säilitada või peaks õpe toimuma täielikult eesti keeles? Kas eesti ja vene lapsed peaksid õppima eraldi või peaks kool olema ühine?
Ka seda teemat käsitleme projekti käigus kindlasti. Seda enam, et kõiki neid küsimusi on poliitikud väga kaua ekspluateerinud, aga kahjuks ei ole arutelud alati jäänud objektiivseks ning konstruktiivseks. Loodame, et meie projekt annab venekeelsetele lugejatele vähemalt uut objektiivset informatsiooni mõtisklemiseks ning tõuke ühiskondlikuks diskussiooniks hariduse teemadel.
Ida-Virumaal said vähemuskeelse meedia programmist toetust meediaväljaande Prospekt-Media projekt „Tuleviku kool“ artiklite sarjaga kaasaegse hariduse aktuaalseimatest probleemidest Eestis ning ajalehe Põhjarannik projekt artiklite seeriaga, mille esiplaanil hakkavad olema Ida-Virumaa ja Narva silmapaistvad inimesed, kes aitavad luua paremat tulevikku.
Artikkel on varem avaldatud Prospekt-Media kodulehel (originaal vene keeles)