Konverentsi külalisesineja oli Nils Muižnieks, Läti Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik aastail 2012–2018. Muižnieks kirjeldas populistlike erakondade tõusuga kaasnevaid ohtusid ja inimõiguste kriisi nii üksikute riikide kui ka Euroopa tasandil. Endine volinik tõi välja Poola, Ungari ja Venemaa näidetena riikidest, kus demokraatlikud põhimõtted on sattunud surve alla.
Põhjamaade Nõukogu esindav Gunnarsdóttir rõhutas Põhjamaade väärtusi ja kõigi viie riigi demokraatliku traditsiooni elujõulisust.
„Me usume, et väljendusvabadus, vähene korruptsioon, aus ja usaldusväärne õigussüsteem ning võrdsed võimalused kõigile, sõltumata, keda keegi armastab või millisesse perre ta on sündinud, on tugeva majanduse, hästi töötava ühiskonna ja rahva rõõmsameelsuse eeltingimused.”
Rahvusvahelise strateegia olulisus
Gunnarsdóttir märkis, et Põhjamaade Nõukogu on välja töötanud rahvusvahelise strateegia, millega loodetakse erilist tähelepanu pöörata valdkondadele, kus Põhjamaad on suunanäitajad ja kus on võimalik midagi päriselt muuta. Sellised on näiteks laste, naiste, seksuaalvähemuste, puuetega inimeste ja põlisrahvaste huvikaitse.
„Pühapäeval leppisime kokku otsuse eelnõu asjus, mille järgi peavad Põhjamaad lähtuvalt demokraatlikest väärtustest, õigusriigi põhimõtetest, inimõigustest ja võrdsete võimaluste väärtustamisest tegema heanaaberlikult rahumeelset koostööd. Julgustan kõiki tegutsema selle nimel, et lubadus ei jääks pelgalt sõnakõlksuks!” ütles ta.
Läänemeremaade parlamentaarne konverents toimus esimest korda 1991. aastal. Selle eesmärk on soodustada poliitilist dialoogi ja koostööd Läänemere-äärsete riikide ning piirkondlike parlamentide vahel.
2019. aasta konverents toimus 25.–27. augustil Oslos.