Thomas, Michael, Markus ja Stefan – need on Euroopa ettevõtete juhtkondades neli kõige levinumat nime. Miks see on oluline? Sest paljudes riikides on Thomas’eid ja Michael’eid juhtkondades kokku rohkem kui kõiki naisi, olenemata nimest. Ja mis siis?
See on õige küsimus, sest seda küsides jõuame tuumani: Euroopa kasvupotentsiaal on vähenemas. Meie elanikkond vananeb ja tootlikkus kahaneb. Sellele lisaks on meil viimaste kümnendite vältel lisandunud naisi, kes ei tööta või töötavad osalise tööajaga. Ja veel: IMFi uuringu kohaselt väiksem osa naisi jõuab ettevõtete juhtkondadesse.
Me teame, et ka Põhja- ja Baltimaades on palju ettevõtteid, mille tippjuhtkond koosneb peamiselt 40–60aastastest meestest, kel kõigil on sarnane taust. Selline meeskond leiab igale ettetulevale probleemile või uuele ärivõimalusele alati sarnased lahendused. Mõttekaaslastega koos olla on hea ja lihtne, aga konkurendi loominguliste lahendustega vastamisi seistes võib see tähendada, et mäng on läbi.
Mitmekesisus ettevõtete juhatuses loob uusi väärtusi ja oskusi, toob kaasa uuendusi, suurendab ettevõtte turuosa ja mis kõige olulisem – suurendab ka kasumlikkust. Peterson Institute for International Economicsi 20 000 ettevõttega tehtud uuringu andmetel kasvas pärast naiste osakaalu tõstmist juhtkonnas ettevõtete kasumlikkus 15%.
Juhtkond peaks peegeldama oma lõpptarbijaid ja siin pole mitmekesisus vaid sõnakõlks. Ka minu kogemus Finnairi juhatusest kinnitab: heterogeensust väärtustav tippjuhtkond mõistab paremini oma potentsiaalseid kliente ja on nii edukam.
Tihtipeale öeldakse, et probleem peitub ka riigi väikeses talendipagasis. Kas me aga oskame täielikult ära kasutada oma talendipagasi potentsiaali? Näiteks Eestis on 25-64-aastaste naiste seas kõrgharitud 48%, mehi aga 29%. Naiste teadmiste ja oskuste täielik ärakasutamine suurendaks nii hariduse tasuvust kui ka majandust. Väikesed riigid – nagu meie omad – ei saa endale lubada oma ressursside raiskamist.
Meie huvi on, et ettevõtted oleksid kasumlikud ja jätkusuutlikud. Mitmekesisus tippjuhtkonna tasandil aitab sellele selgelt kaasa – seega, miks ei peaks me aktiivselt selle nimel töötama?
Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor
Artikkel on ilmunud 4. detsembril 2018 Äripäevas.