Soolõime töökohas ei ole ainult õiguste tagaajamine, vaid tark käik riigi ühiskonna ja majanduse arendamisel.

Neljapäev, 04 Oktoober 2018
Yadid Levy / Norden.org

72,4% Põhjamaa naistest käib tasustatud tööl, samal ajal kui Euroopa keskmine on 61,1%. Üheskoos on Põhjamaad suuruselt 11. majandus – mitte soolõime ja sotsiaalse õigluse poliitika tõttu, vaid just tänu sellele.

Nordic Information on Gender´i (NIKK) ja Põhjamaade Sekretariaadi koostöös valminud lühiraportid “The Nordic Gender Effect at Work” käsitlevad Põhjamaade ühiseid investeeringuid soolõimesse – vanemapuhkusesse, lapsehoidu, paindlikku tööaega, juhtimisse ja võrdsetesse võimalustesse töökohas – ning selle arendamisesse. Põhjamaadel on poliitiline ambitsioon vähendada soolist ebavõrdsust ning alates kuuekümnendatest aastatest on nende ühine eesmärk olnud suurendada naiste osalust tasustatud töökohtadel.

Senini on leitud neli olulist punkti selle eesmärgi täitmisel:

Kvaliteetne ja riigipoolt toetatud lastehoid kõigile. Need tingimused julgustavad naisi peale laste saamist tööturule naasma ning loovad samas küllaldaselt uusi haridusalaseid võimalusi ja töökohti koolieelsetes haridusasutustes.
Jagatud vanemapuhkus. Põhjala riigid on võtnud eesmärgiks julgustada isaduspuhkuse kasutamist. Tänu sellele on mehed oma lastega lähedasemad ning perekonnad tervemad ja ühtehoidvamad.
Paindlik tööaeg. Paindlik tööaeg mitte ei vähenda produktiivsust, vaid stressi, ning võimaldab nii töötavatel naistel kui ka meestel täita perekohustusi võrdselt.
• Juhtimine ja võrdsed tingimused tööturul. Tänaseks on kõikides Põhjamaa riikides kehtestatud seadused, mis nõuavad võrdset palka ja töötingimusi kõigile, toetudes sealjuures ILO võrdse palga konventsioonile (C100). Tähelepanuväärseima näitena võib tuua Islandi, kus alates 1. jaanuarist 2018. võeti vastu võrdse palga seadus, mille alusel kõik ettevõtted, kus on üle 25 töötaja, peavad korra aastas näitama, et nende ettevõttes on samal positsioonil samal koormusel töötavatel inimeste palk võrdne.

Põhjamaade kauaaegne ja järjepidev soolõime poliitika arendamine on toonud neile üha kasvava ja tugevama majanduse, kus suur protsent nii mehi kui ka naisi käivad tasustatud tööl, aga siiski on murekohaks sooline palgalõhe ja erialane segregatsioon. Lühiraportite kogumik „The Nordic Gender Effect at Work“ toob näiteid Põhjamaade soolõime poliitikast ning küsib, kuidas saaks paremini.

Loe täismahus raportit siin.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid