Mis on biomajandus ja kuidas saame biomajandusega elu maale tagasi tuua?
Biomajandus on (taastuvate) bioloogiliste ressursside tark ja ringlusse suunatud kasutus toidu ja energia saamiseks ning bio-toodete ja materjalide tootmiseks. See tähendab, et püüame eluks vajaliku hankida üha enam taastuvatest loodusvaradest. Olgu selleks puitehitised, puidujäätmetest plastiku asendus, riided ja kütused või põhust pakendid. Ühtlasi nõuab biomajandus oskust ressursse nutikamalt kasutada, nii et ”jääke” enam ei tekiks. Nt saab kalast kätte palju enam kui lihtsalt filee ja konserv. On veel luud ja nahk ja sisikond, millele annab ka väärilise kasutuse leida. Samuti peaks vaatama, kas kalakasvanduses õnnestub kuidagi asendada Aasiast imporditud kalatoitu millegi kohapealsega.
Biomajandus aitab elu maale tagasi tuua, takistades piirkonnast kapitali väljavoolu. Kui kapital ei voola Lapimaalt välja vaid püsib siin, siis on võimalik luua rohkem töökohti. Ettevõtted saavad äritegevust laiendada ja piirkonda rohkem jõukust tuua. Kapitali väljavoolu takistamine pole lihtne ülesanne, aga oleme otsustanud alustada toidu ja energia sektoriga. Näeme, et suudaksime toota ja väärindada ligi 30% sellest, mida praegu sisse toome nt piimatoodete, põllusaaduste ja liha osas. See on võimalus jätta Lapimaale sadu miljoneid eurosid enam. Energia osas suudaksid juba kümme, oma energiavõimsusi omavat küla vältida 7 milj euro ”välja maksmist”. Lapimaa ei asu ”keset ei midagit/pärapõrgus”, Lapimaa on ümbritsetud rikkalike loodusväärtustega, mille õige ja kesktliku kasutamise korral, on meil olemas kõik, mida vaja elujõulise piirkonna loomiseks. Neid võimalusi tuleb õppida märkama ning säästlikult kasutama. Loomulikult tähendab see investeeringuid. Riigi enda investeeringute kõrval on üha rohkem huvi näha erainvestorite seas. Hiina kapital otsib siin võimalusi. Loomulikult peame läbirääkimisi Põhjamaade ettevõtjatega. Huvi on suur.
Kuidas te neid protsesse juhite, too palun mõned näited?
Oleme loonud suure võrgustiku, et kasutada võimalikult laia teadmistepagasit meie eesmärkide realiseerimiseks. Koondasime kõik projektid, mis tegelevad sarnaste teemadega ning püüame ettevõtjate ootused lõimida haridusse ning teadus- ja arendustöösse. Üks näide on kalandusest. Lähteülesanne oli suurendada kohaliku kala tarbimist koolides, lasteaedades, hooldekodudes jt avalikes asutustes. Asjaosalistega kohtumiste tulemusel ilmnes palju erinevaid lähenemisi omavalitsustes ning inimeste vahelist teadmatust ja eksiarvamusi. Nt arvasid kalamehed, et kohalikku kala ei soovita ja asutused (koolid, lasteaiad) jällegi arvasid, et neile ei suudeta piisavas mahus tarnida. Selgus, et mõlemad hinnangud ei pidanud paika. Kohtumiste järel otsustasid kohe mitu KOV investeerida kalameestele vajalikkesse seadmetesse ning leppisid kokku kohaliku kala pakkumises avalikes asutustes. Kalamehed loovad ühistud ning suudavad tarnida piisavates kogustes ja ka odavamalt kui kaugemalt toodu. Teine näide on Rovaniemi toiduringlus (REKO-lähiruokarengas), mis aitab levitada sõnumit kohaliku toidu väärtusest ning võimaldab otse tootjalt osta. Klastri tegevused aitavad ettevõtetel koostööd teha ning oma toodangule lisandväärtust luua. Biomajanduse vallas keskenduvad nad neljale teemale: toit ja loodustooted; taastuvenergia; puitehitus; mere- ja veeressursid. Selle aasta sügiseks valmib terviklik Arktika piirkonna biomajanduse arenguprogramm, mis osutab konkreetsetele tegevustele, mille abil Lapimaa biomajandus saab keskkonnahoidlikult areneda.
Kuidas biomajandust on ühiskonnas vastu võetud? Mida see tavalisele inimesele tähendab?
Kohapealsed taastuvenergia lahendused ning paikkondlik toidu tootmine ja -käitlus võimaldavad rikkuse hoida Lapimaa kogukondades. See annab inimestele majanduslikku kindlust ning loob kogukonnas ka tähenduslikke suhteid. Sa tead, kes ja kuidas sulle midagi kasvatab ja müüb, tekib usaldus ja vastutus. Biomajandust mõistetakse erinevalt. Kelle jaoks on see rohkem elustiil kui elatise teenimise võimalus, teiste jaoks aga kestlik majandusvorm. Aga kahtlemata on biomajandust entusiastlikult vastu võetud ning uusi võimalusi uuritakse õhinal. Paljud inimesed saavad hakata ise ettevõtjateks, samuti selline laiem eetiline mõõde loodushoiust ja säästvast majandamisest.
Kas biomajandus on jõudnud ka poliitikute retoorikasse ning sealtkaudu suurtesse otsustesse?
Meil poliitikud ja otsustajad räägivad palju biomajandusest. Samuti on aru saadud koostöö tegemise vajadusest. Poliitikud käivad sageli kohtumas nii ettevõtjate kui ekspertidega, et selgitada välja kitsaskohad ja perspektiivid ning seejärel luua soodsamaid tingimusi biomajanduse edenemiseks seadusandlust kohandades, riigi ja KOV tasandi regulatsioone sobivamaks sättides. Otsitakse rahastust, tehakse koostööd.
Mis on Eesti võimalus biomajanduses? Kas tuleks kohe keskenduda mõnele üksikule eelisvaldkonnale või pigem tõugata natuke igast servast?
Meie kogemusest lähtuvalt võiks öelda, et kõige olulisem on alguses soov koos midagi ära teha. Seega avatus ja koostöötahe on käima saamise võti. Kui juba tehakse koostööd, jagatakse andmeid ja ideid, siis on võimalik otsustada, millele alguses rohkem keskenduda. Sageli kasvavad järgmised tegevused juba loomulikult juurde, kui ots on lahti tehtud.
Taustaks: Eesti riigi tasandil veab biomajandust Maaeluministeerium. Ettevalmistamisel on kalandust ja põllumajandust hõlmav arengukava. Hinnanguliselt on kuni kolmandik Eesti majandustegevusest otse ja kaude seotud biomajandusega. Potentsiaal on suur, aga koostöö on ülioluline, sest biomajandus on sektoriteülene nähtus. Soome investeerib jõuliselt oma biomajandusse ja ootab sealt 100 miljardi euro ulatuses vastutasu ning 100 000 uut töökohta. Läti loodab 13 aastaga paisutada oma biomajanduse ligi 12 miljardi peale. Euroopa biomajanduse mahuks hinnatakse üle 2 triljoni euro.
Usutles Madis Tilga, Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Intervjuu ilmus 6. septembril Maalehes.