Enne kui mõtleme planeedile, kipume ikka mõtlema oma rahakotile – peamiselt just selle paksusele ja võimalustele kokku hoida. Aga just kokkuhoid on see, millele Lifestyle Test keskendub.
“Peaaegu 70 protsenti Euroopa kliimaheitmetest on seotud inimeste igapäevaeluga – sellega, kuidas me sööme, elame, liigume ja tarbime. Test näitab, kust need heitmed pärinevad, ja annab näpunäiteid nende vähendamiseks,” selgitab Soome Innovatsioonifondi Sitra kommunikatsiooni ja avalike suhete juht Antti Lehtinen. Ta lisab, et eluviisitesti veebirakendus loodi just selleks, et aidata inimestel vähendada oma keskkonnamõju ning elada säästvamat ja tervislikumat elu.
“Kestlikkusele suunatud eluviisitesti on meil vaja samal põhjusel, miks on mõistlik regulaarselt tervisekontrollis käia,” sõnab PSLifestyle’i projekti koordinaator ja SA Rohetiiger kaasasutaja Jannus Jaska.
Ta lisab, et vaadates, kui valulikult ühiskonnas kestlikkuse teemat kajastatakse, tundub, et elame uskumuses, justkui oleks Eesti endiselt idabloki riik ja Euroopa onud ei tohiks meid kiusata, sest me oleme nii vaesed. Tegelikult oleme mitmete tarbimisnäitajate poolest muutunud eesrindlikuks tarbimisühiskonnaks, kus toimub maailmatasemel toidu-, energia- ja muude ressursside raiskamine.
“See on objektiivne fakt, mida on vaja teadvustada, ja kestlikkuse huvides tuleb ka midagi ette võtta. Ka tervisekäitumise planeerimisel tuleks arvestada ikka kehamassiindeksit ja kolesterooli näitajaid, mitte sigariklubi sõprade arvamust,” selgitab Jaska. Ta usub, et isiklikus plaanis loob keskkonnamõju mõistmine vundamendi ühiskondlikule diskussioonile sellest, mida saab riigi, KOV-ide ja ettevõtluse poolt parendada.
Küsimustik töötati välja Euroopa Liidu rahastatud projektis nimega PSLifestyle. Selles on kaasa löönud kaheksa Euroopa riigi (Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Portugali, Sloveenia ja Türgi) kodanikud. Test põhineb Sitra poolt välja töötatud varasemal versioonil, mida on alates 2017. aastast Soomes tehtud enam kui 1,4 miljonit korda.
Lehtinen lisab, et test võib aidata säästa raha, aega ja tuua tervisele kasu. “Näiteks toatemperatuuri alandamine või asjade laenamine ostmise asemel on nutikad igapäevased valikud, mis säästavad kohe raha. Soovitan suurendada jala käimist ehk teadlikult igapäevase füüsilise aktiivsuse lisamist, sest sellel on tõestatud kasu tervisele. Samuti on uuringud näidnud, et keskkonnasõbraliku käitumise laiendamine võib suurendada eluga rahulolu,” loetleb Lehtinen.
Tee test ja vaata, kui kokkuhoidlik sa oled
Rakendus kutsub kasutajaid tegema testi, et teha kindlaks oma elustiili mõju kliimale. Tulemuste põhjal saavad kasutajad kohandatud soovitusi oma elu muutmiseks. Seejärel saavad nad koostada plaani, mis aitab neil näha oma igapäevaste tegevuste mõju. See aga ei tähenda, et kliimakriisi peatamine on üksikisikute ainuvastutus – teadvustamine aitab meil ühiskonnana paremat suunda valida. Üksikisikute vastused ja valikud kogutakse ka anonüümsesse andmekogumisse, et aidata teadlastel ja poliitikakujundajatel kiirendada muutusi kogu ühiskonnas.
Jannus Jaska tõdeb, et kestlikkusele suunatud eluviisitesti on meil vaja samal põhjusel, miks on mõistlik regulaarselt tervisekontrollis käia. Foto: erakogu
Kolm aastat tööd, et aidata tööriist Eestisse tuua
PSLifestyle’i projekti koordinaatori ja SA Rohetiiger kaasasutaja Jannus Jaska sõnul jõudis eluviisitest Eestisse väga praktilistel kaalutlustel. “Kui olime 2019. aastal Euroopa rohepöörde tuules üles ehitamas sihtasutust Rohetiiger, otsisime teaduslikke pidepunkte, kuidas defineerida tasakaalus majandust. Vestlused näitasid, et enamusel kestlikkusest huvitatud osapooltel oli oma nägemus sellest, kuidas ja kuhu ühiskonda pöörama peaks, et see piisavalt roheline või kestlik tunduks,” selgitab Jaska.
Siiski puudus diskussioonides tõenduspõhine mõõtkava ehk reaalsed mõõdikud kestlikkuse hindamiseks. Õnneliku kokkusattumusena kutsuti Jaska 2020. aastal töötama just selles Sitra tiimis, kus Soome test loodi, ja kiiresti oli selge, et niisugune tööriist võiks olla suureks abiks ka Eesti ühiskonnas positiivselt ja kaasavalt kestlikkust puudutava diskussiooni alustamisel.
Nii ongi Jaska viimased kolm aastat teinud tööd selle nimel, et selline tõenduspõhine tööriist Eestis olemas oleks. Teoks sai see Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni Horizon rahastuse abiga. “Õige pea, novembri teisel nädalal rohetehnoloogia messil NEXPO Tallinn soovime tiimiga selle laiema avalikkuse ette tuua,” rõõmustab ta.
Neljaosaline test aitab parandada elu
Test on kohandatud iga riigi jaoks ja näpunäited ei ole kõikjal ühesugused. Näpunäidete arv sõltub kasutaja vastustest. “Soome versioon valib näpunäited 96 nutika toimingu hulgast,” täpsustab Lehtinen.
Eluviisitest.ee koosneb neljast osast: test, soovitused, tegevuskava ja tagasiside.
Esmalt teeb kasutaja testi, et näha oma süsiniku jalajälge. “Tulemuste põhjal annab test näpunäiteid süsiniku jalajälje vähendamiseks. Samuti saab kasutaja näpunäiteid filtreerida, et leida nõuandeid raha või aja säästmiseks või uute oskuste omandamiseks,” selgitab Lehtinen.
Lähemate aastate jooksul on plaanis testi edasi arendada, et pakkuda paremaid soovitusi ja kogukonna tuge. 2024. aasta alguses lisatakse soovituste juurde ka elurikkust puudutav taustainfo. Seda ikka selleks, et anda veelgi põhjalikumaid vastuseid. “Kui kasutajaid juurde tuleb, plaanime avaldada põhjalikumat statistikat sellest, millised on Eesti inimeste suurimad mõjuvaldkonnad ning mida peetakse peamisteks väljakutseteks,” räägib Jaska.
Oluline on teada ka seda, et süsiniku jalajälje arvutamine põhineb kohalikel andmetel ja on iga riigi jaoks spetsiifiline. Samuti on näpunäited kohandatud vastavalt iga riigi kohalikele oludele ja harjumustele. “Näiteks Soomes soovitab test saunas käia harvemini – riikides, kus saunasid on vähem või üldse mitte, poleks sellest abi,” sõnab Lehtinen.
Kuigi Eesti oludele kohane eluviisitest.ee on senimaani olnud kinnise katsetamise faasis, on tänavu kevadest kogutud pisut üle 1100 testitulemuse. Testi tulemuse järgi on Eesti kasutajate keskmine jalajälg süsiniku ekvivalendiks taandades 10 303 kg – Soome näitaja on samas 9610 kg ja kasutajaid pea 39 000. “Oleme Eestis kaheksa riigi lõikes suurima jalajäljega nii transpordi kui ostuharjumuste kategoorias. Ootan huviga, kuidas need numbrid muutuvad, kui me laiema publiku ette tuleme,” sõnab Jaska.
Põhjapanevaid hinnanguid on Lehtineni sõnul veel liiga vara anda, kuna test jõudis avalikkuseni alles hiljuti ja seni on seda tehtud umbes 50 000 korda. Siiski avaldab ta lootust, et testi abil suudetakse Euroopa kodanikel aidata muuta nende elustiili ja võtta omaks jätkusuutlikum käitumine. Julgust selleks annab see, et seni on tagasiside testi osas olnud väga positiivne.
“Töö eluviisitestiga Lifestyletest.eu käib edasi just soovituste osas – kõik tagasiside ja mõtted täienduste ja koostöö osas on oodatud,” toonitab Jaska.
Testi loomisel mängis olulist rolli töögrupp. Foto: Jannus Jaska/erakogu
Mida test soovitab?
Testi tegemine võtab aega umbes viis minutit ja tulemuste põhjal antakse just etile kohandatud soovitused, mis aitavad vähendada oma süsiniku jalajälge, parandada elukvaliteeti ja säästa raha. Järgnevalt toome ära mitmed soovitused, mis võiksid sobida paljudele.
Vähendage elektriküttega sauna kasutamist ja temperatuuri
Ühe perekonna aastase elektrisaunas käimise kulu on umbes 1 000 kilovatt-tundi. See moodustab enam kui kümnendiku elektri tarbimisest aastas. Kõige parem on kütta sauna 70-80 kraadini. Sajakraadises saunas on elektritarve 20-30% suurem.
Koguge jäätmed liigiti
Jäätmete liigiti kogumine on lihtne, nutikas ja säästlik. Parimal juhul võib see olla isegi lõbus, kuid vähemalt rahuldust pakkuv, sest teete midagi reaalset keskkonna hoidmiseks. Te ei pruugi teada, kuhu jäätmeid viia, kuid õnneks on see informatsioon kergesti kättesaadav. Vt näiteks kuhuviia.ee
Hoidke külmkapid ja sügavkülmikud korras ja puhtad
Korratu külmkapp ja sügavkülmik ei levita ainult paha haisu. Nende tagant ja külmkambri seest pühkimata tolm võib suurendada elektrikulu kuni 30%. Nende kodumasinate ümber ei tohi olla tolmu ning tagatud peab olema takistusteta õhuringlus. Puhtad ja korralikult hooldatud külmikud kestavad kauem ja vähendavad teie elektriarvet.
Ostke allahinnatud “parim enne” kuupäevale lähenevaid toiduaineid
“Parim enne” kuupäeva lähenedes müüakse täisväärtuslikke toiduaineid suure allahindlusega, kuid siiski jõuavad paljud neist prügikasti. Selliste toodete päästmisega hoiate ära raiskamise, säästate raha ja saate proovida erinevaid toiduaineid ning uusi retsepte.
Kasutage oma ostukotte
Oma ostukoti kasutamine on lihtne viis ühekordsete plastijäätmete vähendamiseks. Korduvkasutatavaid kotte on mitmes suuruses ja erinevas stiilis, seega on nende kasutamine säästlikkusele lisaks ka võimalus näidata oma moeteadlikkust!