Kuidas lepitada majanduskasv, regionaalareng ja loodushoid? Põhjamaades on leitud, et võti võib olla biomajandus. Kas ka Eesti jaoks? Stefan Sundman on Eesti riigieelarve suurusega käibega, innovaatilisi biotooteid pakkuva ettevõtte UPM Biofiore (Soome) asepresident. Tanja Häyrynen Arctic Bioeconomy klastrist Lapimaalt tegeleb igapäevaselt sellega, et soodustada uute töökohtade loomist maapiirkondadesse biomajanduse abil. Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai on Eesti biomajanduse eestkõnelejaid ja püüab leida Eesti jaoks parimat lahendust. Kristjan Piirimäe on jätkusuutliku arengu ekspert, keskkonnateemade mõtestaja ning hoiab silma peal, et biomajanduse sildi all ei tehtaks rohkem kahju kui kasu.
11. augustil kell 16-17.30 jagavad need Põhjala ja Eesti eksperdid oma kogemusi ja arvamusi biomajandusest Arvamusfestivalil Avastuste alal, ingliskeelsel debatil „Unlocking the new economic development – the prospect of bioeconomy“.
Soome investeerib jõuliselt biomajandusse ja ootab sealt 100 miljardi euro suurust vastutasu ning 100 000 töökohta. Need on uued bio-materjalid fossiilkeemia asenduseks, keskkonna- ja inimsõbralikumad tekstiilid ja pakendid taastuvast allikatest või jäätmetest, nutikas toidu- ja ressursiringlus. See on biomajandus, kus jagub ruumi nii korporatsioonidele kui start-uppidele. See on majandusmudel, millesse investeerivad riigid ja ettevõtted kõikjal maailmas, eriti aga Põhjalas.
Eestil on elujõulist metsa, viljakat põllumaad, puhtaid veekogusid. Kuidas meie loodusressursse ühiskonna hüvanguks kõige targemalt kasutada nii, et majandamine toimuks kõige tulusamalt, loodusväärtused püsiksid ja tekiksid ka uued töökohad maapiirkondadesse? Ootame kaasa mõtlema!
Loe ka Madis Tilga arvamuslugu "Lõpp skeemile tooda-tarbi-viska minema", mis ilmus Äripäevas.
Loe lähemalt kõnelejatest ja teemast siit.
