Kas Põhjamaade heaolumudelist nähtuv õnnelikkus esindab ikkagi reaalset elu ning milline näeb see välja konkreetsetes riikides? Russelli jaoks tähendab Põhjamaade mudel sotsiaalset heaolu ning turvavõrgustikku, mis on oluline ka mõttemaailma seisukohast. Taanis elatud aasta jooksul on ta näinud, kuidas inimesed võitlevad selle eest, et neil oleks rohkem aega olla oma perega, võtta vanemapuhkust ning nautida elu.
Joar Vittersø sõnul on Põhjamaades mõistetud varem kui mujal tõsiasja, mida sotsiaalpsühholoogid on juba 30-40 aastat pidevalt midagi uut avastades uurinud. Nimelt, et inimesed on ultrasotsiaalsed olendid, kelle jaoks oluline on solidaarsus. Tema sõnul on Põhjamaade sotsiaalse heaolumudeli oluline aspekt see, et kui ka perekond ei kanna inimese eest hoolt, teeb seda riik.
Lindroth tõi välja, et Põhjala elanikud usuvad sellesse, et sotsiaalseid küsimusi on võimalik lahendada. Nende jaoks on oluline emantsipatsioon, näiteks sugudevaheline võrdsus.
Russelli nägemuses sõltub kõik otsustest, mida riigis tehakse. Näiteks toob ta 1980. aastad, mil Taani otsustas disainist teha prioriteedi ja tänaseks on see maamärk, mille järgi Taanit ka tuntakse. Sama võiks kehtida heaolumudelite sisseviimise kohta erinevates riikides. Ta loodab, et Taani koolides jätkub laste kasvatamine usalduse vaimus ning feminism ei kaota oma kohta.
Vittersø tõi Põhjamaade heaolust rääkides välja kaks aspekti: esiteks oli näiteks Norra puhul juba enne naftarikkuse saabumist oluline võrdsuse põhimõte, mida on nüüd edasi kantud. Teiseks tuleks õnnelikkusest rääkides vaadata esmase pinna alla ning uurida sotsiaalseid suhteid – ja nende puhul peab ta kõige olulisemaks usaldust. Tema sõnul on võimalik lihtsamini õnnelik olla ka siis, kui esmavajadused on rahuldatud ning saab mõelda muule.
Vastuseks küsimusele, millest võiks rääkida Põhjamaade puhul 10 aasta pärast, vastas Lindroth, et oluline oleks luua avalik areen, kus emotsioonivabalt diskuteeritaks reaalsuse üle. Vajalik on diskussioon, mis kasutaks uusi sõnu, mis kataks uut reaalsust – Rootsi puhul multi-kultuurilist reaalsust. Emotsioonivaba debati areen peaks laienema ka teistele Põhjala riikidele ja Eestisse.
Põhjamaade poliitikanädala või arvamusnädala traditsioon sai alguse juba ligi 50 aastat tagasi, kui 1968. aasta suvel arutles tollane Rootsi haridusminister Olof Palme Gotlandil veoauto kastil seistes vahetult rahvaga. Sündis igasuvine Gotlandi tippsündmus Almedaleni poliitikanädal. Poliitikute, arvamusliidrite, ekspertide ja ajakirjanike seas ülipopulaarseks kujunenud üritus on inspireerinud sarnaseid arutelunädalaid või -päevi korraldama nii teisi Põhjamaid, Balti riike kui ka ülejäänud maailma. Nii ka Eestis, kus Arvamusfestivalist on saanud oluline kokkusaamiskoht, kus koguda mõtteid ja vahetada arvamusi.
Vaata videot täispikast arutelust siit.
Vaata pilte Nordbussi sõidust Arvamusfestivalile, arutelust ning sellele järgnenud vastuvõtust Roosa maja õues:
- Arvamusfestival 2016 arutelu "Kui tugevad on Põhjamaad? Piisavalt, et olla õnnelikud?!"
- Autor: Jana Laigo/Norden.ee
- Arvamusfestival 2016 arutelu "Kui tugevad on Põhjamaad? Piisavalt, et olla õnnelikud?!": Bengt Lindroth
- Autor: Jana Laigo/Norden.ee
- Arvamusfestival 2016 arutelu "Kui tugevad on Põhjamaad? Piisavalt, et olla õnnelikud?!"
- Autor: Jana Laigo/Norden.ee
- Arvamusfestival 2016 arutelu "Kui tugevad on Põhjamaad? Piisavalt, et olla õnnelikud?!"
- Autor: Jana Laigo/Norden.ee
- Arvamusfestival 2016 arutelu "Kui tugevad on Põhjamaad? Piisavalt, et olla õnnelikud?!": moderaator Villu Arak, Bengt Lindroth ja Joar Vittersø.
- Autor: Jana Laigo/Norden.ee
- Arvamusfestival 2016 arutelu "Kui tugevad on Põhjamaad? Piisavalt, et olla õnnelikud?!"
- Autor: Jana Laigo/Norden.ee