Hans Wallmark märkis kohtumistel, et Põhja-Balti koostöös on oluline keskenduda pigem Ukrainale kui Venemaale. Seda toetas Läti parlamendi väliskomisjoni juht Ojārs Kalniņš: "Me peame olema tähelepanelikud, et Krimi sündmused ei jätaks tagaplaanile vajadust aidata Kiievis asuval parlamendil demokraatlikult toimida."
"Venemaa agressiooniga Ida-Ukrainas ja Krimmi inkorporeerimisega on muutunud kogu Euroopa julgeolekuolukord. Kujunenud rahvusvahelises kriisiolukorras peavad Euroopa demokraatiad kokku hoidma ja üksteist toetama. Eestile on parim julgeolekugarantii liikmelisus ja aktiivne tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Liidus ja NATOs, samuti tihe koostöö regioonis, Põhjamaade ja Balti riikide vahel," ütles Riigikogu aseesimees Randjärv Riigikogu pressitalituse vahendusel.
Randjärv täiendas, et mingil juhul ei tohi lasta Vene propagandal tekitada hirmutunnet. "Paanikal pole mõtet ega kohta meie igapäevaelus. Peame tähelepanelikult jälgima Venemaal toimuvat ja olema valmis vajadusel kiirelt ja adekvaatselt reageerima," lisas ta.
Kohtumisel leiti, et Venemaa sõjaline agressioon Krimmis kaasmaalaste kaitsmise ettekäändel on loonud ohtliku pretsedendi. Ka Vene passide forsseeritud jagamine ja seeläbi kodanikkonna kasvatamine teise riigi territooriumil ei ole aktsepteeritav.
Randjärve sõnul ei ole olukord Eestis Ukrainaga kõrvutatav. Siinsed vähemusrahvused on harjunud elama Euroopa kultuuriruumis, neil puudub ümberorienteerumiseks vajadus ja soov.
Randjärv rõhutas, et Eesti soovib vähendada kodakondsuseta inimeste arvu. "Igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. Selle saamise tingimusi on pidevalt lihtsustatud. Uue valitsuse suund on anda ligi 1000 lapsele, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsus, juhul kui lapse vanemad ei tee avaldust sellest loobumiseks," ütles Randjärv. Ta lisas, et alates 65. eluaastast piirdutakse suulise kodakondsuseksamiga, senise suulise ja kirjaliku asemel.
1952. aastal asutatud Põhjamaade Nõukogu on ametlik Põhjamaade parlamentide vaheline koostöö vorm, millel on kokku 87 liiget kõigist viiest Põhjamaast ja kolmest autonoomsest piirkonnast – Ahvenamaalt, Fääri saartelt ja Gröönimaalt.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu asutati ametlikuks valitsustevaheliseks koostööks 1971. aastal. Toetamaks Balti riike avas Põhjamaade Ministrite Nõukogu kontorid Eestis, Lätis ja Leedus 1991. aasta kevadel.