Esimesena käsitleti raamatut "Siber. Tiivuline autoportree", mis põhineb linnureisidel ja kirjaniku kogemustel Siberis. Raamat on üles ehitatud Trans-Siberi raudtee rongireisidele alates 1968. aastast, mil Lundberg esimest korda sõitis läbi Siberi Jaapanisse. Seejärel võrdleb ta esimest reisi tulevastega kuni raudse eesriide kukkumiseni.
Põhjamaade Romaani peatoimetaja Rein Põder esitles kuulajatele suurt pakki valget paberit - juba eesti keelde tõlgitud romaani "Jää". Raamat ilmub eesti keeles aastavahetusel 400 lk pikkuse ja hõbedases köites eksemplarina. Põder kirjeldas romaani kui maalähedast teost. Jääl on oluline tähtsus raamatus mitte vaid loodusnähtusena, vaid ka peategelasena. "Raamat on kirjutatud külmade silmadega ja sooja südamega," sõnas ta. Ta tõi välja paralleele "Jää" ja A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse" 1. osa vahel – mõlemad algavad noorpaari tulekuga maale koos varanduse ja väikelapsega ning mõlemad lõppevad lahkumisega.
Põder ja Anu Saluäär lugesid ette katkendi peagi ilmuvast "Jääst" - kuidas igapäevaelu rutiin on pärast sõda kui kingitus taevast ja igati eelistatud sõjaaegsele pidevale kohanemisele. Tegevus hõlmas pastöri naist ja last, kui nad värskelt olid sisse kolinud saarele (mille aluseks on Kökari saared).
Lundberg on öelnud, et ta on 30 aastat kandnud "Jääd" endas. Temagi isa oli kirikumees, kes kahjuks suri väga varakult. Isa on Lundbergile olnud terve elu kui fiktiivne isik. Eesti on samuti täis isata lapsi sõja tõttu ning ta tunneb, et see on sama ka soomlaste puhul.
Raamatuesitlusele järgnes küsimustering. Romaanis "Jää" käis lõpus läbi üks maal, mille kohta uuriti, kas see ka tegelikult eksisteerib. Kuna vastus oli jaatav, siis tulenevalt sellelt tekkis huvi ka selle vastu, milline on ilukirjanduse ja tegelikkuse vahekord "Jää" puhul. Lundberg väitis, et dokumentaalkirjanduse puhul on tähtis see, mida saab tõestada. Ilukirjandus on aga suur ala, mida me ei tea ning see sisaldab tohutult liikumisvabadust. Seega ta ise eelistab olla ilukirjanik.
Ornitoloogia oli esitluse ajal läbiv teema ning kõlas ka küsimus kirjaniku lemmiklinnu kohta. Pärast lühiajalist segadust eestikeelse vaste leidmisel selgus, et kirjaniku lemmiklind on Punapea-õgija. Linnu eeskujul tahaks Lundberg ka ise elada: suveperioodil paikneda Ahvenamaal ja külmadeks ilmadeks lennata soojale maale.
Loe lähemalt Põhjamaade raamatukogunädalast siin. Keilas Harju Maakonnaraamatukogus toimunud kohtumisest näeb pilte siin.
Ülevaate kohtumisest Ulla-Lena Lundbergiga koostas Stefani Liivak Tallinna Ülikoolist.