Eesti eksperdid külastasid Norra inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse asutusi

• NCHR - Norra inimõiguste keskus

Alates 2000. aastast tegutsevad Oslo Ülikooli Õigusteaduskonna all ning neil on kaheaastane magistriprogramm „Inimõiguste teooria ja praktika". Programmil on neli peamist teemat:

a) inimõigused ja võim;
b) inimõigused ja areng;
c) inimõigused ja konfliktid;
d) inimõigused ja erinevused.

Asutus ei tegele individuaalsete kaasuste lahendamisega vaid ainult põhimõtteliste küsimustega. Tuginevad seisukohavõttude tegemisel teaduslikult põhjendatud arvamustele.

• Norad – Norra Arenguabi Organisatsioon

Norad töötab välisministeeriumi alluvuses konsultatiivorganina.

Noradis on rahu, soo ja demokraatia osakond, kus töötab kolm soolise võrdõiguslikkuse nõunikku. Osakond viib läbi koolitusi saatkondade töötajatele, mh soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitika vallas. Norad tegeleb ka tehnilise nõustamisega: võimalike arenguprojektide rahastamise kaalumise puhul nõustatakse saatkondi, mis mõju võiks konkreetsel projektil olla soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ning kuidas projekti kasutegurit veelgi suurendada.

Noradi strateegial on kaks põhilist suunda: spetsiaalsed naistele suunatud projektid ja süvalaiendamine. Noradi soovitus süvalaiendamises: suured tegevuskavad kipuvad läbi kukkuma, parem on lasta igal ministeeriumil valida oma fookus ning toimetada nn rulliva arengukava abil, kuhu iga aasta lisatakse mõni uus element.

• JURK – naiste juriidiline nõuandla

Noored naistudengid annavad juriidilist nõu abivajavatele naistele. Neil on telefoniliin ning abivajajad saavad ka läbi astuda. Esindavad abivajajaid erinevatel teemadel (nt. elamispinnaga seotud küsimustes, tööalastes juhtumites, pärimisküsimustes ja muudes tsiviilküsimustes, kriminaalasjades nad esindada ei saa, kuid saavad aidata ohvrihüvitise taotlemisel).

Enamik abivajajaid on pigem kooselus olevad kui abielus, pigem noored naised väikeste lastega.

• Laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse ministeerium

Ministeerium tegeleb põhiliselt sotsiaalkindlustusseadusega.

Norral on mitmeid kvoote, nt isadekvoot vanemahüvitises, 40/60 naised/mehed kvoot ettevõtete juhatustele ning 40/60 naised/mehed kvoot avalikele komisjonidele. Ettevõtete kvootidega on hõlmatud viit tüüpi ettevõtted ning üldjuhul kõik nõudmised täidetakse, sest sanktsioonid on väga karmid: ettevõtetel ei lasta end muidu registreerida või nad peavad tegevuse lõpetama. Hariduses oli Norras tagasilöök viis-kuus aastat tagasi, kui Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kohus otsustas, et Norra professorite kvoot ei olnud seaduspärane. Nüüd on neil n-ö pehme kvoot, ehk siis võrdsete kandidaatide puhul tuleb eelistada seda kandidaati, kes on alaesindatud (kas siis soo või rahvuse või puude pärast). Praegu on professoritest vaid 20 protsenti naised.

Norras on võrdse kohtlemise, laste ja tarbija ombudsmanid. Praegu on Norras käimas arutelu selle üle, kas ombudsmanid on liiga nõrgad ning kas nad peaksid saama suuremad volitused (nt sanktsioonide kehtestamise õigus).

• Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise ombudsman

Administratiivselt allub laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse ministrile, kes ombudsmani kuueks aastaks ametisse nimetab, kuid oma tegevuses on ombudsman sõltumatu. Ombudsmani mandaat hõlmab sugu (sh soovahetajad), rahvust, seksuaalset orientatsiooni, religiooni, erivajadusi ja vanust puudutavaid küsimusi, lisaks diskrimineerimine mitmel eelpool nimetatud alusel.

Kavas on uus ühtne seadus, kus kõik erinevad diskrimineerimise alused oleksid kaetud võrdselt. Uue seaduse raames loodetakse selgesõnaliselt ära reguleerida ka transsooliste inimeste ja homoseksuaalide diskrimineerimise keeld.

Kõige rohkem puutub ombudsman kokku diskrimineerimisega soo ja rahvuse alusel.

• Reform – ressursikeskus meestele

Reform on mittetulunduslik sihtasutus ja riiklik keskus, mis koondab meesteuuringute teadmisi. Nende eesmärk ei ole tegeleda erinevate teemadega detailselt, pigem leida/esile tõsta n-ö murepunkte, millega kohalikud omavalitsused ja riik saaksid omakorda edasi tegeleda.

Näiteid teenustest:
- nõustamistelefon;
- individuaalne nõustamine meestele (lahutus, depressioon, üksindus, probleemid töökohal jne);
- vihaga toimetulemise tugigrupid.

• Kriisikeskus ehk naistevarjupaikade sekretariaat

Varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele ja lastele turvalist majutust (kolm kuud kuni aasta), nõustamist, tuge suhtlemisel ametiasutustega jne. Omaette sihtgrupp on erivajadustega ning erinevate sõltuvusprobleemidega vägivalda kogevad naised, kes vajaksid eraldi keskusi, sest tulenevalt oma probleemidest võivad nad kujutada ohtu teistele varjupaigas viibijatele.

Statistika:

- 2009. aastal oli kaubitsetud naisi 51;
- 2007 oli varjupaikadega kontaktis 25 000 naist ja 2500 naist on igal aastal veetnud öö varjupaigas, lisaks 1800-2000 last;
- üks naine kümnest on olnud vägistamise ohver;
- iga neljas naine on kogenud vägivalda või sellega ähvardamist;
- 24% naistest läheb mehe juurde tagasi, sest on majanduslikult sõltuvad;
- 1100-1400 naist kannavad iga päev endaga kaasas alarmi (alarmi aktiviseerides on politseil kohustus 30 minutiga kohale jõuda, et aidata naist vägivallatseja eest kaitsta. Alarmis on GPS seade, mille abil suudab politsei ka naise asukoha tuvastada);
- 31% teismelistest on sunnitud seksuaalaktile, tavaliselt juhtub see peol;
- 38% varjupaika külastavatest naistest ei ole mehed lubanud tööl käia ning 35% naistest on mehed/elukaaslased lubanud ära tappa;
- 61% naistest, kes pöörduvad, on immigrandid (palju Aasia riikidest ning endistest Nõukogude Liidu vabariikidest), samas neist 31 % on elukaaslane/abikaasa Norra mees;
- 2000-2009 mõrvati oma endise mehe poolt 81 naist. Oma mehe mõrvas 6 naist, neist viiel oli probleeme alkoholismiga.

Eesti ametnikud said õppereisiks, institutsionaalseks praktikaks toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindusest Eestis.

PMNi Eesti esinduses tegeleb soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse heaolu küsimustega nõunik Merle Kuusk (tel 627 31 05 või e-post merle.kuusk(at)norden.ee).