Samal ajal, kui säästev areng ja keskkonnasõbralikkus on kujunenud läbivaiks teemadeks kõikvõimalikes poliitilistes avaldustes, jääb tarbijatel ja ettevõtetel jätkuvalt vajaka infost ökomärgiste kohta. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks märgiste mitmekesisus.|
Eesti ettevõtetel on nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi ökomärgistega. Eestlastel on üsna hea ülevaade Põhjala ökomärgisest, kuigi neil ei ole enamasti täpseid andmeid märgi saamise nõudmistest. Lätlastel ja leedulastel on seevastu paremad teadmised ja suurem huvi Euroopa lille vastu. Loode-Venemaal napib samuti teavet ökomärgiste nõudmistest, samuti on vajaka venekeelsest infomaterjalist. Enamik ettevõtteid on veendunud, et ökomärgise taotlemine on väga kulukas ega tasu end ära – see on kõigest üks müütidest, mis ökomärgiseid saadab. Seda ja teisi müüte aitaksid ümber lükata edulood ökomärgiste kasutamisest. Näiteks Juhan Peedimaa luigemärki omavast trükikojast Ecoprint on märkinud, et ettevõtet kannustas ökomärgist taotlema eelkõige tellijate nõue kvaliteeti tõestada. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis tutvustab Põhjala ökomärgist ökomessil "Elukvaliteet 2010", mis toimub 26.-28. novembrini Tartus. Kõik huvilised saavad rohelisest turundamisest - sealhulgas luigemärgist – rohkem infot 16. novembril Rotermanni keskuses toimuval seminaril, mille korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja MTÜ Ökomeedia. |
Uuring: ettevõtjail napib teavet ökomärgistest
|
Rootsi Eksportnõukogu poolt Põhjamaade Ministrite Nõukogu palvel Balti riikides ja Loode-Venemaal läbi viidud uurimusest selgub, et paljud ettevõtjad ja tarbijad on küll näinud mõnda ökomärgist, kuid neil puudub täpsem arusaam märgi tähendusest ja selle saamise tingimustest. Kui uuringus osalenutel paluti spontaanselt nimetada mõni ökomärgis, kõlas kõige sagedamini Põhjala ökomärgis ehk Luik (18 korral), teisele kohale tuli FSC (17). Euroopa lillemärki nimetasid 10 vastanut. |