| Elavhõbe kahjustab meie tervist väga mitmel viisil. Elavhõbe võib muunduda väga mürgiseks metüülelavhõbedaks, mis koguneb näiteks kaladesse ja mereandidesse. Artika piirkonna elanikud, kes suurema osa oma toidust püüavad merest, on eriti haavatavad. Teadusuuringud on näidanud, et Artikas elavate rasedate naiste lapsed, kes on emaüsas puutunud kokku suuremas koguses elavhõbedaga, võivad sündida kahjustunud kesknärvisüsteemiga, mis võib muu hulgas viia õppimishäireteni.
Põhjalas on paljud elavhõbedat puudutavad ettevõtmised algatanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused üheskoos. Põhjala riikidel on ühtne arusaam elavhõbedast ja sellega seonduvatest probleemidest. Põhjala tugev panus maailmas viis 2009. aastal selleni, et maailma riigid nõustusid ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP raames pidama läbirääkimisi üleilmse siduva elavhõbeda vähendamist puudutava kokkuleppe saavutamiseks. Tegemist on lühendatud artikliga, millele on alla kirjutanud viie Põhjamaa ja kolme Põhjamaade autonoomse piirkonna keskkonnaministrid: Karen Ellemann (Taani), Paula Lehtomäki (Soome), Annika Olsen (Fääri saared), Anthon Frederiksen (Gröönimaa), Svandis Svavarsdottir (Island), Erik Solheim (Norra), Andreas Carlgren (Rootsi), Katrin Sjögren (Ahvenamaa). |
Üleilmne elavhõbeda vähendamise leping on käega katsutav
 Arvate, et vaid Islandi vulkaanituhk liigub vabalt tuule toel üle riigipiiride praegu? Eksite. Suurel määral käitub samamoodi elavhõbe, maailma üks ohtlikemaid keskkonnamürke. Seetõttu peame me kõik üheskoos pingutama selle nimel, et sünniks kõrgeid sihte seadev üleilmne kokkulepe, mis korrastaks elavhõbeda kasutamist ja loodusesse pääsemist.
Põhjamaad on pingutanud, et elavdada seda olulist tööd ning näinud vaeva, et riigid jõuaksid sellise kokkuleppeni Stockholmis 7.-11. Juunini toimuval ÜRO elavhõbedakonverentsil. 1909. aastal võis ühest põhjamaisest pereraamatust lugeda õpetust, kuidas ravida täisid hõõrudes elavhõbedat ja rasva naha sisse. Tänapäeval oleme me targemad – me teame, et elavhõbe on ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale. Põhjamaad on plaanipäraselt piiranud mitmetes toodetes elavhõbeda kasutamist. Kuid me ei saa piirduda vaid oma maja puhastamisega. Enamik Põhjala pinnasesse sattuvast elavhõbedast pärineb teistest riikidest, mis asuvad kaugel-kaugel Põhjamaadest. Et puhastada oma kodu, vajame me üleilmset kokkulepet – seetõttu peab elavhõbeda kokkulepe hõlmama kõiki riike maailmas. |