Ökolinnade üks avangarde, Stockholmi äärelinn Hammarby Sjöstad (eesti keeles merelinn) saab endale Rootsi pealinna teises osas tugeva konkurendi. Stockholm Royal Seaport nime kandev arendus on energiamajanduse tõhustamise eesmärgid veelgi kõrgemale seadnud, lootes aastaks 2030 täielikult vabaneda fossiilkütustest. |
Kuigi asumi ehituskulud on olnud kaks kuni kolm protsenti kõrgemad, on Hammarby kinnisvara väärtus kasvanud 25 protsenti alates ökoloogiliste põhimõtete rakendamisest. Stockholm Royal Seaport peab kujunema veelgi suuremaks ja puhtamaks eeskujuks lähima kümne aasta jooksul. Usinalt tegutsetakse säästva linnaplaneerimisega mujalgi Rootsis - Växjos, Malmös, Göteborgis jne. Sundsvall Rootsis on omakorda hea näide kaugkütte tõhususest ja tööstusettevõtete koostööst. Prügist energiat tootev kombijaam kasutab ära ka piirkonnas asuva paberitööstuse jääksoojuse, mis annab ligi veerandi 80 000 inimese soojaenergiast. Loode-Taanis asuv Thisted on tuuleturbiinide maa kõige keskkonnasõbralikum omavalitsus. Juba 1980ndatest on seal soojuse ja elektri saamiseks nutikal moel kombineeritud mitmeid taastuvenergia allikaid. Energia saamise hüvanguks on kasutusele võetud tuuleturbiinid, biomass, maasoojus, päikeseneergia, olme- ja tööstusjäätmed. Thistedi 46 000 elanikku võivad uhkust tunda, et nende soojusenergiast üle 85 protsendi pärineb taastuvatest allikatest ning rohelise elektri toodang ületab nende endi vajaduse. Tulevikus on plaan ühendada soojajaamad omavahel, et tekiks võimalus valida kõige ökonoomsem energiatootmise viis antud ajahetkel. Ökolinnastumine ei ole aga pelgalt Põhjala, vaid üleilmne trend. Neid kerkib Hiinas (Dongtan), Austraalias (Moreland) Abu Dhabis (Masdar). Viimane valmib plaanide kohaselt aastaks 2015. See umbes 50 000 elanikule konstrueeritud linn peaks kõige eesrindlikumal kujul kindlustama vähemalt 99 protsenti ressursside taaskasutuse ja olema energiakasutuselt täiesti süsinikuvaba. Kas saabki olla paremat motivatsiooni kui see, et ühelt poolt tagatakse puhas keskkond ning teisalt on see majanduslikult tasuv? Inimeste energiaarved on vaid kolmandik tavapärasest ning töösturid ja põllumehed saavad teenida selle arvelt, mis muidu oleks lihtsalt minema visatud või kasutuseta jäänud. Ülevaate koostas Madis Tilga, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik kliima- ja energiaküsimustes. |
Linnad koguvad tuntust ja kasu rohelist teed minnes
|
Hammarby eripära seisneb sellest, et 25 000-pealine kogukond kasutab 40 protsenti vähem energiat kui teised sarnased asumid ning on suutnud liiklustihedust vähendada samuti 40 protsenti. Hammarby terviklik lähenemine urbaanse keskkonna kujundamises tähendab muu hulgas, et olmeprügi veetakse prügielektrijaama kütmaks hooneid. Päikesepaneelid varustavad sooja veega ja heitveest saadav biogaas on kütuseks bussidele. Autovajadust vähendavad hea rongi- ja paadiühendus. Prügimajanduses on Rootsi pealinnas käivitatud ka uuenduslik imijaam, kus prügile ei sõida järgi prügiautod, vaid see imetakse vaakumjõul korterelamu hoovist otse vahejaama. |