Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et aastaks 2020 kasvab taastuvenergia osakaal 25 protsendini kogu energia tarbimisest. Eesti peaminister Andrus Ansip ja tema Läti kolleeg Valdis Dombrovskis kinnitasid alles eelmisel nädalal USA saatkonna korraldatud konverentsil puhtast ja rohelisest energiast Balti riikides, et taastuvenergia on prioriteetne, sealhulgas bioenergia arendamine. Balti riikides on bioenergia küllaltki levinud, eriti soojuse tootmises. Lisaks leidub siin palju biomassi ja seega võimalus tootmist veelgi laiendada. Biomass on kõik põllumajanduslikust tootmisest (nii taimsed kui ka loomsed ained) ja metsatööstusest pärinev, mille põletamisel saab energiat. Umbes 16 protsenti Eestis kasutatavast soojusenergiast pärineb praegu biomassist. Elektri tootmisel ei kasutata samas biomassi üldse, vaid peamiselt põlevkivi (90 protsenti) ja maagaasi. Põhjamaad on maailmas esirinnas taastuvate energiaallikate kasutamises – näiteks 63 protsenti Põhjalas kasutatavast elektrist pärineb taastuvatest allikatest. Eestis on praegu vaid kolm suuremat elektri- ja küttejaama, mis kasutavad biomassi (ja turvast, mida ei saa lugeda taastuvaks energiaallikaks). Seega leidub Eestis küllalt potensiaali väikese või keskmise suurusega elektri- ja küttejaamade rajamiseks, kuid just see tehnoloogia on välja arendamata. Ning Eestis on umbes 400 000 hektarit maad, mis ei ole põllu- või metsamaa ega ka looduskaitse all. Osa sellest maast saaks võtta kasutusele bioenergia tootmiseks. Seega on Eestil kõik eeldused, et kaasa lüüa teise põlvkonna biokütuste ja soojusega koostoodetud elektri rahvusvahelistes teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises. Kuid vaatamata soodsatele tingimustele ei ole Balti riikides kanda kinnitanud kõrgetasemeline bioenergiaalane teadus- ja arendustöö. Leidub üksikuid edukaid projekte, kuid need ei ole osa laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tehnoloogia välja töötamine, mitte pelgalt biomassist energia tootmine. Balti riikide üks eduvõimalusi on astuda samm edast biomassist soojusenergia tootmisest ning aktiivselt kaasa lüüa rahvusvahelistes teadusuuringutes ja uute tehnoloogiate arendamises. See oleks samm edasi odavate ja üsna lihtsate lahenduste tootmisest suure oskusteabega toodete ja teenuste tarnimiseni – innovaatoriks tõusmiseni. Ühelgi Balti riigil ei ole praegu võimalust üksinda antud valdkonnas tähelepanuväärseid kõrgtehnoloogilisi lahendusi luua. Seetõttu on koostöö, nii riigisisene kui ka rahvusvaheline, otsutava tähtsusega. Olud Põhjamaades on sarnased Balti riikidele ning neis riikides tehakse märkimisväärset teadus- ja arendustööd, millega Eesti, Läti ja Leedu võiksid ühineda. Seda eriti kohalikest allikatest, nt pilliroog ja rohi, teise põlvkonna biokütuste arendamisel. Teise põlvkonna biokütuseid saab toota näiteks põllundusest või metsandusest, see ei vaja eraldi maaharimist. Seda tehnikat ei kasutata veel kuskil maailmas kommertseesmärkidel, kuid selle saavutamiseks käib intensiivne teadustöö, millest võiksid ka eestlased osa võtta ja kasu lõigata. Teine rahvusvaheliselt suure potensiaaliga ja kasumit toov valdkond Balti riikidele oleks soojusega koostoodetud elekter. Väiksed Balti riigid oleks loomulik koduturg sellele tehnikale, samal ajal kui avanevad suurepäraseid koostöövõimalusi ülejäänud maailmaga. Edu eelduseks on poliitikute, teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö ühise eesmärgi nimel nii Eestis kui ka lähinaabritega. 1991. aastast on Eesti silma paistnud avatusega uutele tehnoloogilistele lahendustele. Nii võiks järeldada, et siin ollakse avatud ka uuele bioenergia tehnoloogiale. Täna peavad eestlased endalt küsima, kas bioenergia tehnoloogia on tõsine kandidaat Eesti Nokia tiitlile. Eestis ja teistes Balti riikides peituvaid bioenergia võimalusi (ja ka koostöövõimalusi Põhjamaadega) palusTechnopolis Groupil ja Rurik Holmbergil uurida Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Teisipäeval, 20. oktoobril 2009 esitleme uuringut lõunaseminaril Solarise keskuse Teatri kohvikus algusega kell 12.30. Sõna võtab lisaks Holmbergile Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímsson, kes tutvustab Põhjamaade energialahendusi. |
Bioenergia kasutamata võimalused võivad tõsta Eesti maailmakaardile
Bioenergiast võib saada Eesti Nokia, julgeb väita Rootsi Linköpingi ülikoolis energiasüsteeme uuriv fil dr Rurik Holmberg. 1991. aastal, sügava majanduskriisi ajal tehti Helsingis maailma esimene GSM-kõne. Järgnev on juba ajalugu... Täna on Eesti sügavas kriisis. Kas teise põlvkonna bioenergiast võiks kujuneda selline Eesti edulugu kui mobiiltelefoni kõne 1991. aastal Helsingis? Bioenergia on tulevikutööstus. Kogu maailm on haaratud intensiivsesse teadus- ja arendustöösse, et praegust tehnoloogiat tõhustada ja leida uusi lahendusi, sest just selles tehnoloogias peitub suure tõenäosusega võti fossiilkütuste sõltuvusest vabanemiseks ning kliima ja keskkonna säästmiseks. |