Koostööleping allkirjastati 25. aprillil Helsingis toimunud kohtumisel. Kuigi tegemist on laiaulatusliku ja mitmeid aastaid katva kokkuleppega, on seda tugevalt mõjutanud Venemaa sissetung Ukrainasse. Muuhulgas on lepingus kirjas, et Venemaa põhjendamatu ja julm tegevus ohustab rahu ja stabiilsust mitte ainult Ukrainas, vaid ka Põhja-Balti regioonis.
"Põhja- ja Baltimaad peavad tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat, olla ühtsed ja leida tugevaid ajendeid Venemaa agressiivse käitumise lõpetamiseks ning rahu ja stabiilsuse tagamiseks piirkonnas," seisab lepingus.
Esmatähtis on koostöö
Kaks organisatsiooni toovad esile, et Põhja- ja Baltimaad peavad tegema koostööd sõja tagajärgede vähendamiseks. Nad rõhutavad rahumeelse ja stabiilse Põhja-Balti regiooni olulisust ning juhivad tähelepanu sellele, et regionaalne julgeolek on riikliku arengu oluline edasiviiv jõud.
„Põhjamaade Nõukogul ja Balti Assambleel on pikaajaline ja tugev koostöö, mis põhineb demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi ühistel väärtustel. Praeguses olukorras peame seisma oma väärtuste eest ja näitama, et toetame kogu hingest Ukrainat ja rahvusvahelist õigust. Samal ajal peame töötama selle nimel, et taastada mitmepoolse koostöö alused, mis aitavad meil tegeleda kogu inimkonda ähvardavate eksistentsiaalsete ohtudega, nagu massihävitusrelvad, kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse kahanemine,“ sõnab Põhjamaade Nõukogu president Erkki Tuomioja.
Koostöö mitmes valdkonnas
Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee vaheline koostööleping ei puuduta ainult Ukrainat. Leping hõlmab üheksat valdkonda, mida kaks organisatsiooni soovivad aastatel 2022–2023 prioriteediks seada.
Leping hõlmab laialdast koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas küberjulgeoleku alal, samuti võitlust autoritaarsete režiimide valeuudiste ja propaganda vastu. Lisaks teevad kaks organisatsiooni koostööd demokraatlike väärtuste edendamiseks, piirkonna turvalise energiavarustuse toetamiseks, kliimamuutuste vastu ja ringmajanduse edendamise eest võitlemiseks ning COVID-19 pandeemiast õppimiseks, et olla paremini valmis järgmiseks kriisiks. Lepingule kirjutasid alla Erkki Tuomioja ja Balti Assamblee president Jānis Vucāns.
Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu koostööprioriteedid aastatel 2022–2023
Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu on olnud lähedased partnerid ja liitlased alates 1990. aastast. Mõlema organisatsiooni koostöö põhineb ühisel arusaamal väärtustest, mida Põhja-Balti regioon esindab. Demokraatia, õigusriik ja inimõigused on Balti- ja Põhjamaade põhiväärtused ning seetõttu tuleb neid kõrgelt hinnata ja hoida. Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu tööd ja ühistegevust kujundab vastastikune usaldus ja ühine arusaam mõlema piirkonna koostöö olulisusest.
Mõlemad organisatsioonid usuvad rahumeelse ja stabiilse Põhja-Balti regiooni tugevusse. Seetõttu peavad nad piirkondlikku julgeolekut oluliseks arengu tõukejõuks. Vene Föderatsiooni invasioon Ukrainasse on õigustamatu ja julm tegu, mis kujutab endast selget ohtu rahule ja stabiilsusele mitte ainult Ukrainas, vaid ka Balti- ja Põhjamaades. Balti- ja Põhjamaad peavad tegema kõik endast oleneva, et abistada Ukrainat ning olema ühtsel seisukohal, et näidata üles tugevat toetust Venemaa Föderatsiooni agressiivse käitumise lõpetamiseks ning tagada julgeolek ja rahu meie piirkonnas. Sissetungi sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed mõjutavad Balti-Põhjamaade piirkonda ning seetõttu peavad riigid tegema koostööd, et leevendada ka sõja mõju ühisele regioonile.
Integreeritud Balti-Põhjamaade regiooni jaoks on ülimalt oluline transpordi, energeetika ja infrastruktuuri ühendused ning digitaalne koostalitlusvõime. Teiseks oluliseks piirkonna arengu tõukejõuks on haridussüsteemide läbipaistvuse ja ühilduvuse määr ning üheks sammuks selle eesmärgi suunas on kõrgharidusdiplomite vastastikune tunnustamine Balti-Põhjamaade regioonis.
Põhja- ja Baltimaad jagavad seisukohta, et maailm ei keerle ainult nende põlvkonna ümber ja kõik täna tehtavad otsused tuleb teha nii, et maailm säiliks ka tulevastele põlvedele. Kliimamuutused, globaalne ebavõrdsus ja demokraatiavastased tunded ohustavad maailma ja selle arengut. Ülemaailmset võitlust nende ohtude vastu ei võida üksikud riigid, vaid pigem jõudude ühendamine. Balti riigid ja Põhjamaad on valmis nende probleemide lahendamisele ühiselt panustama.
Samamoodi tuleb koos lahendada praegused COVID-19 proovikivid. Teabe ja parimate tegutsemisviiside vahetamine ning ühised jõupingutused kriisist kiireks taastumiseks on Balti- ja Põhjamaade jaoks üliolulised. Sel põhjusel on Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu seadnud eesmärgiks tuua kokku Balti- ja Põhjamaade eksperdid, parlamendiliikmed ja ministrid, et leida parimaid lahendusi ja õppida üksteise kogemustest, mitte ainult kriisijärgsete väljakutsetega tegelemiseks, vaid ka selleks, et olla tulevikus piiriülesteks kriisideks paremini valmis.
Võttes arvesse eeltoodud kaalutlusi, on Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu kokku leppinud järgmistes koostööprioriteetides aastateks 2022–2023:
1. tugev välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas küberjulgeolek ning Balti- ja Põhjamaade ühiskondade suurenenud vastupanuvõime desinformatsiooni, valeuudiste ja autoritaarsete režiimide propaganda suhtes;
2. teadlikkuse tõstmine demokraatiat ähvardavatest ohtudest ning demokraatiale ülemineku toetamine, eriti idapartnerluse riikides;
3. Ukraina toetamine sõjakahjude parandamisel;
4. Balti- ja Põhjamaade energiajulgeolek ja kestlikkus;
5. transpordi, energeetika ja infrastruktuuri vastastikune seotus ning digitaalne koostalitlusvõime;
6. kliimamuutuste leevendamine ning jätkusuutlik ja ressursitõhus ringmajandus Läänemere-Põhjamaade piirkonnas;
7. teabe ja parimate tegutsemisviiiside vahetamine, et leevendada COVID-19 kriisi mõju ja valmistuda võimalikeks tulevasteks piiriülesteks kriisideks;
8. hariduse mobiilsus ja kõrgharidusdiplomite vastastikune tunnustamine Põhja-Balti piirkonnas;
9. töö selle nimel, et taastada usaldusel, rahvusvahelise õiguse austamisel, demokraatial ja õigusriigi põhimõtetel põhineva mitmepoolse koostöö alused, et võidelda inimkonda ähvardavate eksistentsiaalsete ohtudega, nagu massihävitusrelvad, kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja jätkusuutmatu areng.
Lepingule kirjutasid 25. aprillil 2022 alla Jānis Vucāns, Balti Assamblee president ja Erkki Tuomioja, Põhjamaade Nõukogu president.