Avaldus kirjeldab muu hulgas viise, kuidas kolm parlamentaarset assambleed saaksid digiarengu teemal koostööd teha ja kogemusi jagada. Lisaks aitab koostöö ühiselt tuvastada piirkonna probleeme ning võimaldab üksteise lahendustest õppida.
Avalduses tuuakse välja, et „riikide ja piirkondade vaheline digitaliseerimisalane koostöö on oluline nii selleks, et süsteemid oleksid üleilmastumise kontekstis omavahel hästi lõimitud, kui ka selleks, et üksteiselt koostöö ja uuenduslike lahendustega tutvumise abil õppida.“
Kõik kolm organisatsiooni näevad digitaliseerimist põhivaldkonnana, mis võiks eri sektorites uusi võimalusi luua. Samas kutsuvad nad kõiki üles arutlema inimõiguste ja selle üle, kuidas inimõigusi kaitsta, ning samuti selle üle, kuidas valitsusi ja kodanikke kiire digitaliseerimisega toimetulekul toetada.
Ukraina arutelu
Kevadsessiooni raames toimus ka mitteformaalne arutelu seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Põhjamaade Nõukogu asepresident Lulu Ranne rõhutas oma kõnes, et Põhjamaade Nõukogu temaatilisel koosolekul avaldati Ukrainale ülivõimsalt toetust.
Lisaks juhtis ta tähelepanu rahvusvahelise koostöö olulisusele Venemaa sissetungile reageerimisel.
„Põhjamaad, Balti riigid ja Beneluxi maad on pikka aega tihedalt koostööd teinud. Sõda ja praegune julgeoleku- ja poliitiline kriis Euroopas annab tõestust sellest, kui olulised on head Euroopa sõbrad. Meil on ühised väärtused ning me hindame ühtviisi inimelu. Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi parlament seisavad alati rahu, demokraatia, inimõiguste ja rahu eest,“ ütles Lulu Ranne.
Ranne tõi ka välja, et ehkki meil on vaja „avaldusi“, on konkreetsete meetmete rakendamine alati veel olulisem.
„Meil on poliitikutena võimalus teha nii palju enamat. Oma Baltimaade ja Beneluxi sõpradega koostööd tehes on meil palju parem lähtekoht Ukraina inimeste aitamiseks kui üksi tegutsedes.“
Lisaks Lulu Rannele esindas Põhjamaade Nõukogu ka presiidiumi liige Hanna Katrin Friðriksson.
Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi parlamendi ühisavaldus digitaliseerimise teemal
- Digitaliseerimisvaldkonna (sh tehisintellekti) kiire areng parandab kõikjal maailmas kodanike heaolu ja soosib rohepööret.
- Digitaliseerimisega kaasneb palju uusi võimalusi. Samas on oluline arutleda ühiskonna väärtuste, põhiõiguste, inimeste kaitse ning selle üle, kuidas riigid, ametkonnad ja kodanikud taolise arenguga toime tulevad.
- Riikide ja piirkondade vaheline digitaliseerimisalane koostöö on oluline nii selleks, et süsteemid oleksid üleilmastumise kontekstis omavahel hästi lõimitud, kui ka selleks, et üksteiselt koostöö ja uuenduslike lahendustega tutvumise abil õppida. Koostöö aitab tugevdada ka Euroopa positsiooni digitaliseerimisteemade üle arutlemisel. Siin on oluline roll Euroopa Liidul, mis on digiülemineku nimetanud üheks kõige tähtsamaks valdkonnaks ning 2020. aastal välja töötanud strateegia „Digiajastule vastav Euroopa“. Killustunud lähenemisviisi tulemusel kasvaksid kulud, soovimatud riikidevahelised erinevused ning tõrked piiriülestes teenustes.
- Balti-, Beneluxi ja Põhjamaad on kõik digiülemineku vallas olnud ambitsioonikad. Näiteks tegid kolme Beneluxi liikmesriigi peaministrid 2016. aastal ühisavalduse, milles viitasid riikide soovile ja võimalustele olla digiülemineku eestvedajad ning Euroopa Liidu ülese digituru mudeli toetamisel eeskujud. 2020. aasta oktoobris võtsid Põhja- ja Baltimaade digiarengu eest vastutavad ministrid vastu deklaratsiooni Digital North 2.0, mis toetub riikide ühistele prioriteetidele ja jätkab varasemas ministrite deklaratsioonis (Digital North 2017–2020), Põhjamaade peaministrite 5Gd puudutavas pöördumises, Põhja- ja Baltimaade tehisintellekti deklaratsioonis ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2030. aasta visioonis esitatud põhimõtete elluviimist.
- Kõik kolm parlamentaarset assambleed on digitaliseerimise teemaga aktiivselt tegelenud. Balti Assamblee võttis 2020. aastal vastu mitu tehisintellekti ja digitaliseerimist käsitlevat soovitust. Näiteks puudutab üks soovitus kolme Balti riigi ühise digitaristu loomist. Põhjamaade ühine tulevikunägemus on saada 2030. aastaks kõige integreeritumaks piirkonnaks maailmas ning seda ka digitaalse integratsiooni valdkonnas. See eesmärk on võimalik saavutada üksnes sarnase mõttelaadiga piirkondade ja partnerite abil. 2019. aasta lõpus võttis Beneluxi parlament vastu soovituse teemal „Benelux kui Euroopa digiülemineku eestvedaja“.
- Balti Assamblee, Beneluxi parlament ja Põhjamaade Nõukogu soovivad digitaliseerimise tuleviku teemal teha koostööd, jagada kogemusi, tuvastada ühiselt valdkonna probleemid ning tugevdada üksteise lahendustest õppimise abil parlamentidevahelist koostööd.
- Balti Assamblee, Beneluxi parlament ja Põhjamaade Nõukogu jätkavad digitaliseerimisalase koostöö arendamist ning teavitavad üksteist piirkondades vastu võetud soovitustest ning asjakohastest edusammudest, kutsudes teiste organisatsioonide esindajaid temaatilistele kohtumistele. Üks näide sellisest üritusest on hiljuti 2021. aasta märtsis Põhjamaade Nõukogu ja Euroopa Parlamendi korraldatud digitaliseerimise veebiseminar. Kõik kolm parlamentaarset assambleed toetavad digitaliseerimisteemalisi ühistegevusi.