Sarnaselt 2018. aastal toimunud uuringule peab rohkem kui 80% uuringus osalenud Baltimaade elanikest koostööd Põhjamaadega väga või pigem oluliseks. Kõige positiivsemalt on meelestatud Eesti elanikud, kellest koostööd peab väga oluliseks 67% ja oluliseks 23% vastajatest. Silma paistab, et Lätis ja Eestis tähtsustab noorim vanuserühm (15-30-aastased) head koostööd teistega võrreldes veidi vähem, Leedus aga on madalaim tulemus vanuserühmas 41-50 a.
Kõige olulisemateks koostöövaldkondadeks peavad Balti riikide elanikud kaubandust, turismi, haridust- ja teadust ning kultuuri. Kõigi kolme riigi noored väärtustavad teistest sagedamini aga haridusvaldkonda.
Suurima kasuna koostööst Põhjamaadega nähakse jätkuvalt kogemuste vahetamist ja kaubavahetuse ning konkurentsivõime suurendamist. Kolmandik vastanutest nõustub ka sellega, et Baltimaade hääl on maailmas koos Põhjamaadega paremini kuulda. Eesti elanikud usuvad teistest sagedamini võimalust saada maailma kõige integreeritumaks piirkonnaks. Samuti usuvad Eesti elanikud, et saame Põhjamaadega koostöösse panustada IT-sektori arendamise ja digiteenustega.
Vastajate arvates on koostöö Põhjamaadega oluline, sest väikesed riigid peavad tegema omavahel koostööd. Tähtis on ka riikide geograafiline lähedus, seejärel kultuurilised sarnasused ja sarnased väärtused. Aga kui vastajad pidid valima kahe võimaluse vahel – koostöö Balti riikidega või koostöö Põhjamaadega, siis osutus eestlaste seas olulisemaks koostöö Põhjamaadega (54%). Läti ja Leedu elanikud (üle 50%) väärtustasid rohkem Baltimaade omavahelist koostööd.
„Koos oleme tugevamad – selline on meie organisatsiooni tunnuslause ja mul on hea meel, et sellesse usuvad ka Baltimaade elanikud. Kindlasti on Eesti kogemus digiteenuste arendamisel Põhjamaade jaoks hindamatu ning loodetavasti saame järjest enam kaasa aidata sellele, et Eesti know-how jõuaks ka Põhjamaadesse. Vaid nii on võimalik saavutada meie eesmärk, et Põhja- ja Baltimaade regioonist saaks üks maailma kõige integreeritumaid piirkondi,“ kommenteeris Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
Üle poole Balti riikide elanikest soovib Põhjamaade kohta veel rohkem teada saada, kusjuures Eesti tulemustest selgus, et keskmisest rohkem on infost huvitatud vene keelt emakeelena kõnelevad eestlased ja kõrgharidusega inimesed. Eelkõige tuntakse Eestis huvi Põhjamaade kultuuri ja turismivõimaluste, majanduse ja hariduse vastu.
„Uuringu tulemused annavad meile väärtuslikku mõtteainet, millisele sihtgrupile ja valdkonnale kõige rohkem tähelepanu pöörata. On selge, et oma senise tegevusega oleme jõudnud paljude eestlasteni, kuid noorte osas saab veel palju tööd ära teha,” lisas Haglund.
Kui paluti välja tuua negatiivseid aspekte Põhjamaade kohta, siis pea pool Eesti vastajatest (44%) midagi sellist ei leidnudki. Ülejäänud vastustes toodi kõige sagedamini välja immigratsioonipoliitikat ehk liigset avatust põgenikele, aeglast otsustamist ja bürokraatiat.
Küsimusele, millise Põhjamaaga tuntakse enim lähedust, oli eestlaste puhul vastus ootuspärane – rohkem kui pooled vastajatest mainisid Soomet, millele järgnesid Rootsi ja Norra. Lätis aga tuntakse suurimat lähedust Rootsiga ning Leedus Norraga.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Baltimaade esinduste 30. tegutsemisaasta puhul tellisime Turu-uuringute AS-ilt uuringu, milles soovisime teada, kuidas suhtuvad Baltimaade elanikud koostöösse Põhjamaadega. Küsitlemine toimus 2021. aasta mais ja juunis telefoni teel ning igast riigist küsitleti 600 inimest.
Uuringu aruande leiad siit.