Norra suursaadik Else Berit Eikeland kinnitab, et Norra ja Eesti on lähedased naabrid isegi kui ühist piiri ei ole. «Me oleme mõlemad pika ajalooga mererahvad, me oleme innovatiivsed ja loodussõbralikud. Me oleme uhked oma põhjamaise kultuuri ja polaaruurijate üle. Need kõik on olnud meie kokkupuutepunktid läbi aegade,» rõhutab suursaadik.
Sada aastat tagasi tunnustas Norra noort Eesti Vabariiki iseseisva riigina ja seati sisse diplomaatilised suhted. 1905.aastal iseseisvunud Norra oskas hästi hinnata omariikluse väärtust. Norra ei tunnustanud kunagi NSV Liidu ebaseaduslikku annektsiooni Eestis ning 1953.aastal moodustati Oslos Eesti Vabariigi valitsus eksiilis. 1991. aastal jätkusid suhted juba kahe vaba riigi vahel.
Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed ühendasid meid Austrvegril. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste ning lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid.
Põhjala maade puhul ei ole ka üllatav, et tuntud polaaruurijaid on tulnud nii Norrast kui Eestist -- näiteks Fridtjof Nansen, Roald Amundsen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen aastasaja taguses ajas ning Timo Palo ja Audun Tholfsen jätkamas uhket traditsiooni moodsal ajal.
Norra ja Eesti koostöö on olnud tihe nii innovatsiooni ja IKT vallas kui ka keskkonna ning kliimamuutuste valdkonnas. Mõlema sektori koostöö ja arendusprojektid on leidnud aset EMP ja Norra toetuste raames. Vaieldamatult kauneimaid tulemusi on aga andnud koostöö kultuuuripärandi vallas, kus Norra toetusel on renoveeritud Eestis 15 mõisakooli.
Kõigi nende lugudega saab tutvuda välinäitusel Tallinnas Vabaduse väljakul 17.maist kuni 13.juunini 2021.
Näituse on koostanud Norra Saatkond.