Lihavõtted Põhjamaades: påskekrim, gækkebreve, mämmi, malshættir ja påskkärring

Neljapäev, 01 Aprill 2021
Pixabay

Ees ootavad pikad pühad: lihavõtted. Eestis on sel ajal tavaks munade värvimine, söömine ja võidu koksimine, aga kuidas tähistatakse lihavõtteid Põhjamaades, kus on sel ajal lausa viis järjestikust vaba päeva?

Norra

Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mille ajal keegi tööd teha ei taha. Tõeline norrakas sõidab lihavõtete ajaks mägimajakesse, mille ümbruses leidub veel ka lund, ning suusatab pea terve nädalavahetuse – seda nimetatakse hytteturiks. Uuema aja traditsioon on pühade ajal krimkadesse sukelduda: påskekrim. Pärast pikka päeva suusatamist kogunetakse teleka ette vaatama Nordic Noiri või haaratakse kätte mõni põnev krimiromaan. Muidugi on sel ajal populaarsed ka kõiksugused viktoriinid.

MysenPosten

Taani

Mõni nädal enne lihavõtteid kirjutavad Taani lapsed salapäraseid lumehelbekujulisi kirju, mida kutsutakse gækkebreve'iks. Kiri tuleb kirjutada nii, et selle saaja ei saaks aru, kellelt see tulnud on. Vihjeks võib kirja lõppu teha nii mitu täppi, kui nimes tähti on. Kirjaga saadetakse tihti kaasa ka lumikellukesi. Kui kirja saaja saatjat ära ei arva, peab ta kirjutajale kinkima pühademuna.

Kui lapsed on vaiksel laupäeval magama läinud, külastab neid lihavõttejänku, kes peidab aeda šokolaadimune, mida lapsed ülestõusmispüha hommikul põnevusega otsida saavad.

International Community

 Rootsi

Rootsis riietuvad lapsed suurel neljapäeval lihavõttenõidadeks. Nad panevad selga vanad riided, seovad pähe värvilise pearäti ning teevad põsed punaseks. Kuigi nii poisid kui ka tüdrukud kannavad traditsioonilist påskkärringi kostüümi, panevad osad poisid selga hoopis ilusa musta ülikonna, ette suured kunstvuntsid ja pähe mõne pööningul leiduva suure kaabu. Selliseid poisse hüütakse lihavõtte vanameesteks (påskgubbar). Seejärel minnakse naabrite juurde, kellele kingitakse joonistusi või kaarte lootuses saada maiustusi.

påskkärringar

Soome

Ka Soomes lähevad liikvele väikesed nõiad, aga joonistuste asemel on neil kaasas pajuoksad. Nad soovivad naabritele head tervist ja õnne, loevad luuletusi ning annavad neile pajuoksa. Vastutasuks oodatakse muidugi maiustusi, seega hoiavad soomlased selleks puhuks kodus korvikest šokolaadimunade või muu magusaga.

Ülestõusmispühal süüakse magustoiduks mämmit. Mämmi on veidi lögane tumepruun puding, mis on valmistatud linnastest ja rukkijahust. Kuigi see ei pruugi väga ahvatlev välja näha, on see siiski imemaitsev ja laste lemmik, eriti kui seda serveerida koore ja suhkruga.

mämmi

Island

Islandlaste jaoks on lihavõtted aeg, kus saab lähedastega koos olla ja võimalikult palju süüa – näiteks röstitud lammast ja šokolaadi. Värvitud munade asemel kingitakse seal üksteisele hoopis šokolaadist mune - paskaegge. Munade seest leiab omakorda mitmesuguseid maiustusi ning mis kõige tähtsam, malshættiri - islandi vanasõna. Kogu pere istub koos ja loeb neid vanasõnu valju häälega ette, arutledes, kas need lähevad täppi või mitte. Islandlaste jaoks on malshættir nagu horoskoop!

Paskaegg

Soovime teilegi ilusaid ja rahulikke pühi pere seltsis!

 


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid