Osalejate seas olid organisatsioonide presidendid ja asepresidendid. Üheskoos nõustuti, et on oluline väljendada toetust Valgevene opositsioonile, ning rõhutati, et kolme parlamentaarse assamblee ühine toetus Valgevene rahvale ja riigi rahumeelsetele demokraatlikele jõududele väljendab jõulist sõnumit.
Põhjamaade Nõukogu president Silja Dögg Gunnarsdóttir rääkis osalejatele nõukogu kohtumisest Valgevene opositsioonijuhi Svetlana Tihhanovskajaga 2. septembril ning kirjeldas, et opositsioon hindab väga kõrgelt igasugust väljastpoolt tulnud toetust.
„On oluline, et Valgevene rahvas näeks, et ta ei ole üksi. Meie kohtumise ajal rõhutas Tihhanovskaja ka seda, et nad ei ole enam opositsioon, vaid enamus. Hoopis Lukašenka režiim on nüüd opositsioonis,“ ütles Gunnarsdóttir, kes esindas koosolekul Põhjamaade Nõukogu koos asepresident Oddný Harðardóttiri ja Bertel Haarderiga.
Harðardóttir toonitas, kui tähtis on näidata opositsioonile endiselt oma toetust.
„Parlamendisaadikutena peame tegema kõik, mis meie võimuses, et aidata Valgevene rahvast. Mõne nädalaga võivad meediaväljaanded ja meie riikide valitsused hiljutised sündmused unustada ning seega on meil parlamendisaadikutena kohustus tuletada neile seal valitsevat olukorda meelde,“ selgitas ta.
Sarnased raskused pandeemia ajal
COVID-19 pandeemia käsitlemise ajal sai selgeks, et kõigil kolmel piirkonnal on pandeemia ajal olnud üldjoontes samad probleemid piiriküsimustega ning eri riikides kehtestatud erinevate piirangutega, mis raskendasid piirkondlikku koostööd. Samuti nõustuti, et me peame kriisist õppima, et olla järgmiseks kriisiks paremini valmis.
Silja Dögg Gunnarsdóttir tõi esile ka ohud, mis Euroopa demokraatiat varitsevad. Ta ütles, et on väga mures demokraatia, väljendusvabaduse, kohtuvõimu sõltumatuse ning naiste ja LGBT õiguste olukorra pärast Poolas ja Ungaris.
„Meie jaoks on uus see, et need väärtused on nüüd ohus ka Euroopa Liidus. Loomulikult peame austama erinevaid poliitilisi seisukohti ja väärtushinnanguid, kuid mida teha siis, kui suur osa ühest Euroopa Liidu riigist tunnistab end LGBT-vabaks või kui liikmesriik lammutab oma demokraatlikud institutsioonid,“ kirjeldas Gunnarsdóttir.
Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi parlament on teinud koostööd juba pikka aega. Neil organisatsioonidel on ühised väärtushinnangud ning koos tegutsetakse selle nimel, et toetada Euroopas demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet.