Põhjamaade Ministrite Nõukogu peab piiriülest koostööd endiselt üheks oma tähtsamaks prioriteediks. Teemaga seonduvalt kirjutas peasekretär Paula Lehtomäki 21. mai 2020 arvamusloos ajalehele “Sydsvenskan”, et eriti rängalt tabas koroonakriis piiriregioone ja inimesi, kes olid harjunud naaberriigis tööl käima. Kriis sundis Põhjamaades kümneid tuhandeid välismaal töötavaid inimesi riikide kehtestatud liikumispiirangute tõttu koju jääma. Nii inimestele, piiriregioonidele kui ka transpordiettevõtetele oli see raske löök. Eriti arvestades seda, et Põhjamaade jaoks on inimeste vaba liikumine aastakümneid olnud üheks koostöö põhialuseks.
Põhjala on üks maailma enim lõimunud piirkond. Tihe piiriülene inimeste vaba liikumine on olnud Põhjamaade arengu oluline tingimus ning on elanikele tagatud alates 1950ndatest. Koroonakriis andis tunnistust, kui tähtsaks osutub see siiani iseenesestmõistetavaks peetud põhimõte. Kuigi paljude maailma riikide, ka enamike Põhja- ja Baltimaade, piirid sulgusid viiruse leviku tõkestamiseks, on nüüd oluline taastada inimeste, ettevõtete ja riikide tavapärane elukorraldus turvalise piiriületuse näol.
Põhjamaade poliitikud teevad harjumusliku olukorra taastamiseks tublisti tööd ning on omavahel veelgi tihedamas kontaktis kui enne kriisi. Iga riik valis kriisisituatsioonis küll oma tee, ent aastakümneid kestnud Põhja- ja Baltimaade koostöö on andnud hea aluse, millelt nüüd kriisi vaibudes edasi minna. Heaks näiteks on siinkohal Põhjamaade piiritõkete kõrvaldamise komitee, mis on kogu kriisi jooksul tegutsenud aktiivselt selle nimel, et leida ühiselt võimalusi piiriülese liikumise taastamiseks.
Koroonakriis tõi veelgi selgemalt esile vajaduse lahendada nii kaupade kui ka inimeste vaba liikumisega seotud praktilised küsimused piiriüleses koostöös. Näiteks tuleb leida vastus sellele, kuidas riikide sotsiaalkindlustussüsteemid saavad toetada piiriüleses pendelrändes osalejaid ajal, kui inimesed on sunnitud ajutiselt koju jääma või kodust töötama. Samuti, kuidas toimub töötukassade toetuste maksmine kriisiolukorras või kuidas toetada kriisi ajal piiriülest ettevõtlust, näiteks Öresundi piirkonnas. Sarnased teemad on olulised ka Valga-Valka piiriregioonis ja Tornio-Haaparanta koostööpiirkonnas.
Nüüd, mil riikide piirid on järk-järgult avanemas, võib neile aruteludele, kogemustele ja lahendustele tuginedes öelda, et Põhjamaade koostöö on kriisiaja kogemustest indu juurde saanud. Seega on õige aeg inimeste mobiilsusega seotud teemade arutamiseks arvult juba kaheksandal Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil “Piiriülene liikuvus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas”. Konverentsi korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koos Tartu Ülikooli, Eesti Siseministeeriumi ja paljude teiste koostööpartneritega.
Loe juurde muredest, mis üle piiri töötajaid kimbutada võivad SIIN (inglise keeles).