Dokumendis esitatakse üldised suunised perioodiks 2020–2021 ning selle kohaselt keskendub Põhja- ja Baltimaade koostöö välis- ja julgeolekupoliitikale, sh ühiskondlikule julgeolekule ja demokraatia kaitsele. „See on tugev märk selle kohta, et Põhja- ja Baltimaad tahavad Baltikumi ohutuse ja julgeoleku tagamiseks aktiivselt tööd teha. Viimastel aastatel on olukord piirkonnas muutunud pingelisemaks, mistõttu peame näitama, et Põhja- ja Baltimaad on valmis üheskoos pingutama, et parandada turvatunnet,“ ütles Silja Dögg, kellest saab 2020. aastal Põhjamaade Nõukogu president.
Kaheksa olulisemat valdkonda
Koostöödokumendis tuuakse välja kaheksa olulisemat valdkonda. Nimekirja tipust leiame julgeolekupoliitika ning kliima ja keskkonna, millele järgnevad koostöö digitaalse arengu valdkonnas, tehisintellekt, sooline võrdõiguslikkus, ringmajandus, transpordi ja energiaalane koostöö ning vaba liikumine. Peale selle rõhutavad pooled koostööd võitluses korruptsiooniga ning peavad seda oluliseks korruptsiooni sotsiaalsete tagajärgede tõttu. Ühtlasi julgustavad riigid otsima võimalusi vastastiku akadeemiliste kraadide tunnustamiseks, mis toimib Baltimaade siseselt juba praegu. Dokumendiks juhitakse tähelepanu tõsiasjale, et demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja kestlikku arengu austamisega jagavad Põhja- ja Baltimaad samu väärtusi.