Åre kohaliku omavalitsuse töötajate pühendumus
Rootsis Åres kohtuti sealse linnapea Peter Janssoniga, linnavalitsuse integratsiooni ja arengu juhtide ning koordinaatoritega, samuti Rootsi Migratsiooni Agentuuri esindajatega. Aruteludel vahetati mõtteid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil toimuvate integratsioonitoimingute kohta. Jagati senist kogemust, mida täiendati ambitsioonikate tulevikuplaanidega.
Åres paistis silma väga inimesepõhine ja empaatiline lähenemine sisserännanutesse. Palju keskendutakse otsesuhtlusele, tehakse koduvisiite ning mõeldakse erinevatele tehnikatele, mis erinevaid inimesi sisseelamisel aitaks. Ei tehta vahet turistil Stockholmist ja pagulasel Somaaliast. Kohalikud ise teevad kõik selleks, et saabujad ei lahkuks, kuna omavalitsus vajab edukaks toimimiseks maksumaksjaid. Kasvuga tegeleva osakonna ülesandeks ongi need inimesed leida ning neid hoida. Antakse aru, et see kõik peab toimuma kestlikkust silmas pidades. Seetõttu kindlustatakse igakülgne abi nii elamis- kui ka töökohtade leidmisel. Esmatähtis on tagada keeleõpe. Integreerimisel pakutaksegi inimestele turvalisust ja mugavust selleks, et nad otsustaksid omavalitsusse jääda.
Kohtumistel rõhutati, et oluline on kohalike elanikega rääkida, neile olukorda tutvustada ja selgitada, sest iga uus olukord toob kaasa vastupanu seni, kuni sellega kohanetakse. Samuti toonitati, et integratsiooni toimimiseks on vaja julgeid juhte ja otsuseid poliitilisel tasemel. Årest on 2011 a alates varjupaika saanud 798 inimest. Kohalik rahvaarv on 11 500 in. Sel aastal on Rootsi pagulastekvoot 5000 in.
Eestist erinev on see, et kohalikul omavalitsusel on üsna palju paindlikkust riigilt saadud, sisserändajate jaoks mõeldud, raha kasutamisel. Samuti võtab omavalitsus paljud ülesandeid tööhõiveametilt üle, kui nähakse, et murekohtadega on vaja tegeleda. Eestis on toetuse saamise reeglid liiga ranged, mistõttu ei soovi enamus omavalitsusi integratsiooniteemaga tegeleda.
Ettekannete vahel oli Eesti delegatsioonil võimalus külastada kohalikku algkooli, täiskasvanute õppekeskust ning erinevaid ettevõtteid, kellel küllaldaselt vilumust sisserändajate sealsesse ellu integreerimisel. Keskendutakse nii pagulastele, kuid ka immigrantidele, kes Rootsi erinevatel põhjustel elama asunud.
Näiteks on korraldatud keeltekohvik, mis igal teisipäeval ootab kõiki huvilisi kokku saama, ühiselt erinevate maade toite maitsma ning rootsi keelt harjutama. Keeltekohvik toimub kohaliku kiriku ruumides ja seal osalevad nii sisserännanud, vabatahtlikud, omavalitsuse töötajad kui ka kohalikud elanikud – kõik on teretulnud. Eesti delegatsioonil õnnestus samuti nende kohtumisest osa saada, Afgaani rooga proovida ja sisserännanutega vestelda. Kõik immigrandid avaldasid rahulolu töö- ja õppimisvõimaluste ning vastuvõttu, kuid tõdesid, et loomulikult võttis veidi aega kliimaga kohanemine.
Kogu delegatsioonile avaldas muljet kohaliku omavalitsuse ja sealsete töötajate andumus – seda õhkus igast nende sõnast ja teost ka külalisi vastu võttes. Pärast kohtumisi ühiselt arutledes väljendasid kõik õppereisil osalejad motivatsiooni Eestiski veelgi pühendunumalt sisserändajaid abistada ning edasi arendada olemasolevaid tugisüsteeme.
Norra pikaaegne kogemus sisserännanutega tegelemisel
Oslos toimusid kohtumised Haridus- ja Teadusministeeriumis, Integratsiooni ja Mitmekesisuse Direktoraadis (IMDI), Norra sotsiaalsete teenustega tegelevas organisatsioonis (NAV) ning pagulaste kompetentsi ja integratsiooniga tegelevas ühingus (SeFi) . Nagu Rootsiski, kohtuti kohalike tööandjatega, kes sisserändajatele ning varjupaigataotlejatele eneseteostuseks võimalusi pakuvad. Näiteks tuntud kodutarvete pood Clas Ohlson pakub võimalusi oma poodides töötada, keelt praktiseerida ning ka karjääri teha. Selleks peab vaid endal piisavalt kannatlikkust ja motivatsiooni olema.
Lisaks pagulastele, on Norras ka palju tööalast immigratsiooni. 01.01.2019 seisuga on Norras 14% immigrante, 3% immigrantide lapsi, kes on Norras sündinud ja 83% moodustavad ülejäänud elanikud.
Pagulastaustaga inimesi on 4% elanikkonnast ja 30% immigrantidest. Kõige suurema osa immigrantidest moodustavad poolakad, eestlasi on Norras 4763.
Nii nagu Rootsiski alustatakse sisserännanutele keeletundidest ja kohalike reeglite ning seaduste tutvustamisest – selleks, et vältida üllatusi ja vääriti mõistmist. Kuigi hetkel on Norras on sisserändajate keeletaseme nõue kodanikuks saamisel A2, siis poliitilisel tasandil on tehtud ettepanek muuta see B1 peale nagu ka teistes Põhjamaa riikides. Alates aastast 2020 on võimalik omada kahte kodakondsust.
Kui Rootsis keskenduti peamiselt omavalitsustasandile, siis Norras sai delegatsioon ülevaate riiklikul tasandil toimuvast tegevusest sisserändajate integreerimisel ühiskonda. Ei ole kahtlust, et Norral on pikaaegne ulatuslik kogemus immigrantide ja varjupaiga taotlejatega tegelemisel. Eestist pärit külalised said põhjaliku ülevaate integratsiooniprogrammist, mis Norras kasutusel. Nagu paljudes teistes valdkondades, tehakse rohkesti otsused poliitilisel tasandil ja paraku rahastust vähendatakse. Kuna nn rändekriisi tipp on möödas, ei pea valitsused oluliseks lõimumisteemadesse samal määral panustada. Samamoodi on lood Rootsis ja mujalgi. Siiski annavad ametnikud ja mittetulundusühenduste töötajad endast parima, et säilitada sisserändajatele piisav integratsioon.
Oli rõõmustav näha, et leidub neid tööandjaid, kes hea meelega oma aega ja vaeva immigrantidesse panustavad, sest tegelikkuses valitseb tööjõupuudus kõikjal Põhjalas. Seetõttu peaksime paremini läbi mõtlema oma ressursside paigutuse ja tulevikku vaadates reaalseid samme astuma. Selleks, et regioon oleks tugev, on vaja ühiseid arusaamu ja arutelusid.
Tagasiside osalejatelt
Delegatsiooni liikmed leidsid mõlema riigi kogemusest midagi, mida kõrva taha panna või oma töös kasutada. Ühiselt avaldati arvamust, et õppereis oli silmi avardav ning vajalik. Oli positiivne äratundmine, et palju teenused, mida Põhjamaade riigid kohalike omavalitsuste alt pakuvad, on nt meie Pagulasabi tugiteenuste all juba sees. Pigem on Eestis murekoht, et puuduvad sisserännanud, kellele neid pakkuda. Igal juhul andis õppereis uusi ideid, kuidas Eestis olemasolevaid teenuseid veel paremaks disainida. Vahetati kontaktandmeid, et dialoogi ja kogemuste jagamist jätkata. Leiti, et sarnased tutvumisreisid oleksid kasulikud kohalike omavalitsuste töötajatele ja Töötukassa juhtumikorraldajatele – inimestele, kes uus-sissserännanutega igapäevaselt kokku puutuvad. Peamiseks erinevuseks Põhjamaade ja Eesti vahel on endiselt suhtumine sisserännanutesse.
Seminarid tööturu haavatavustest ja erivajadustest
Õppereisile järgnes kaks rahvusvahelist seminari: Tallinnas 17. oktoobril ja Tartus 18. oktoobril. Seminaril tegid ettekande Eesti, Norra ja Rootsi eksperdid, kelle kogemustele toetudes arutleti tööalase integratsiooni olukorra üle Eestis. Samuti keskenduti erinevatele uusimmigrantide tööturul lõimumist soodustavatele tugimeetmetele, mida oleks võimalik Eesti konteksti arvestades riigis rakendada. Lisaks arutleti milline roll on erinevatel osapooltel – avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajatel. Puudutati ka õpirände temaatikat.
Nii seminarid kui ka õppereis toimusid koostöös ÜRO Pagulasameti, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, Siseministeeriumi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusega.
Migratsioon ja integratsioon Põhja-Balti regioonis 2018–2019
Tegemist on kaheaastase rändeprojekti (Migration and Integration in the Nordic–Baltic Region 2018–2019) raames toimunud õppereisi ja seminaridega. Projekti eesmärk on tugevdada Põhja- ja Baltimaade vahelist koostööd kasvava sisserändega tegelemisel. Keskendutakse teadmiste ja praktiliste kogemuste vahetamisele sisserände valdkonnas, samuti sisserändajate integreerimisele. Projekti põhitegevusteks on olnud Tallinnas KUMU-s korraldatud sisukad konverentsid ja avatud seminarid nii Tartus kui ka Tallinnas. Kohtumistel arutletakse, kuidas sisserännanuid kohalikku olustikku paremini integreerida, jagatakse häid kogemusi riigitasandil, aga ka ettevõtjatele ja vabaühendustele.