„Meil on hea meel, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu otsustas anda oma panuse Balti Kultuurifondi ning usume, et tänu sellele sünnivad veel paljud erialased kohtumised, ühised ettevõtmised, uued loometeosed ning põnevad kunsti- ja kultuurisündmused, mis rikastavad kultuurielu nii kohalikul tasandil kui ka rahvusvahelises koostöös, “ ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
„Balti Kultuurifond on loodud selleks, et toetada Baltimaade kultuurikoostööd ning seeläbi saavutada suuremat kõlapinda ka väljaspool Balti riike. Ühiseid sündmusi korraldades on meil paremad väljavaated rahvusvahelisel areenil tähelepanu võita ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu panus annab Eestile, Lätile ja Leedule suurepärase võimaluse end Põhjamaades tutvustada, “ ütles Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.
8. juulil 2018 loodud Balti Kultuurifond toetab Balti riikide kultuurikoostööd ja Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuuriprojektide ja -sündmuste kaudu. Fond toetab eelkõige uusi ja mittekorduvaid kultuuriüritusi, mis toimuvad väljaspool Balti riike – kontserdid, näitused, festivalid, performance’id ja rahvusvahelised Balti fookusega üritused arhitektuuri-, kujutava kunsti, disaini, kirjanduse, helikunsti, etenduskunstide, raamatukogude, muuseumide ja arhiivide valdkonnas.
Fondi administreerivad 3-aastase rotatsiooni korras kõigi kolme Balti riigi kultuurkapitalid ja esimesena alustas koordineerimist Eesti Kultuurkapital. Eesti, Läti ja Leedu ühiste kultuuriprojektide läbiviimiseks antakse toetusi välja kord aastas. Taotluste vastuvõtt algas aasta alguses ja lõppeb 20. mail. Põhjamaade Ministrite Nõukogu annetuse toel Põhjamaades korraldatav üritus peab olema toimunud enne 31. detsembrit 2020.
Tekst originaalselt ilmunud 13.02.2019 Eesti Kultuurkapitali kodulehel.